Soomlaste Fennovoima tuumaprojekt jääb Putini sõja tõttu soiku

Pilt on illustreeriv Foto: Vesa Moilanen via www.imago-images.de

Soomlaste Fennovoima ja Venemaa Rosatomi koostöös valmima pidanud Hanhikivi tuumajaama projekt on sõja tõttu ummikusse jooksnud.

Fennovoima tuumajaama ehituse niigi konarlik tee on jõudnud ilmselt omadega lõplikult ummikusse. «Praeguses olukorras on selge, et projekt edasi ei lähe,» ütles Fennovoima partnerfirma Lahti Energia tegevjuht Jouni Haikarainen Ilta-Sanomatele. Ehitatavasse tuumajaama pidi tulema üks 1200 megavati (MW) tootmisvõimsusega reaktor. Võrdluseks: hiljuti Soomes tööd alustanud Olkiluoto 3 reaktor suurendab täisvõimsuse saavutades Soome elektritootmist 1600 MW võrra, mis moodustab 14 protsenti põhjanaabrite praegusest tarbimisest. Näiteks Eestis on talvel elektri tiputarbimine tavaliselt ligi 1400 MW.

Lahti Energia on olnud Fennovoima tuumajaama projekti partner alates selle algusest 2007. aastal. 15 aasta jooksul on projekti põhipartner, sakslaste E.ON, vahetunud Venemaa Rosatomiga ning paljud teised projektiga kaasatud ettevõtted on juba varem loobunud.

Aastate jooksul on projekt kannatanud Fukushima tuumaõnnetuse tõttu 2011. aastal, mis suurendas vastuseisu tuumaenergiale, ja Venemaa sissetungi tõttu Krimmi 2014. aastal. Nüüd lisandus Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu, mis suure tõenäosusega tähendab projektile lõppu. «Tundub, et projekt hakkab lõpule jõudma, sest ka valitsus on selle üsna selgelt välja öelnud,» ütles Haikarainen.

Pyhäjoki valda kavandatud Hanhikivi tuumaelektrijaama ehitus on juba pikalt veninud. Esialgsete plaanide järgi pidanuks elektritootmine algama juba 2018. aastal, kuid nüüdki pole ehitus veel korralikult käimagi läinud.

«Peame vähetõenäoliseks, et elektrijaam valmiks ka praeguse ajakava järgi ehk hiljemalt 2029. aastaks,» ütleb Haikarainen.

Rosatom sai Fennovoima aktsionäriks 2013. aastal, vaid mõni kuu enne seda, kui Venemaa okupeeris Krimmi poolsaare. Paljud pidasid Rosatomit algusest peale problemaatiliseks partneriks.

«Tuleb meeles pidada, et Fennovoima võtmetehnoloogiat impordib Venemaa riigiettevõte Rosatom, mis haldab tuumaenergiatehnoloogiat aga ka tuumarelvi,» ütles Aalto ülikooli insenerifüüsika professor Peter Lund. »Rosatom on selles kontekstis Venemaa jaoks oluline poliitiline mõjutusvahend. Sellises olukorras pean tuumajaama valmimist väga ebatõenäoliseks.»

Projekt võib kokku kukkuda ka sanktsioonide tulemusena Venemaa rahastuse lõppemise tõttu. Eelmisel sügisel oli investeeringutest puudu vähemalt kolmandik. Plaanide kohaselt kavatses Venemaa Riiklik Hoolekandefond projektile laenata 2,5 miljardit eurot. Venemaa Sovkombank on omalt poolt andnud projektile 500 miljoni euro suuruse krediidilimiidi.

«Praktikas tuleb projekti lõpetamise või olulise viivituse korral hinnata alla maksimaalselt seni investeeritud 16,9 miljonit eurot,» ütles Haikarainen. Töö võivad kaotada ka praegu ehitusel töötavad ligi 500 inimest.

Lundi hinnangul oleks vast võimalik Rosatomi asemele uue tehnoloogiatarnija leidmisel projekt siiski kuidagi veel päästa.