/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)
/nginx/o/2022/03/04/14406779t1h6cbc.jpg)
Tallinna börs langes veidi pärast keskpäeva aktsiaindeksi näol 2,5 protsenti, 1768,87 punktini.
Börsil on päris suuri kukkujaid. Näiteks Harju Elektri aktsia kukkus 6,7 protsendi võrra 6,16 euroni. Silvano FG aktsia kukkus seitse protsenti, 0,814 euroni. Nordic Fibreboardi aktsia vastas 8,3 protsendise kukkumisega 1,78 euroni.
Euroopa peamised aktsiaindeksid kukkusid kolm protsenti ja jõudsid aasta madalaimale tasemele.
«Peamine turu mõjutaja on uudiste pealkirjad, ettevõtete fundamentaalnäitajad avaldavad vaevalt mingit mõju,» ütles CMC Marketsi peaanalüütik Michael Hewson Reutersile.
Kuigi USAs oodatakse intressitõusu, ostavad mures investorid turvalisust otsides ikka valitsuse võlakirju.
«Meil on eskaleeruva inflatsiooni risk, meeletu ebakindlus Ukraina sõjast ja tuumarelva kasutamist mittevälistav Venemaa president – on see alles kokteil,» lisas ta.
Iseäranis hoogsalt kukuvad autotootjate aktsiad.
«Arvestades katusest läbi lendavaid toorainete hindu ei osta keegi uut autot,» lausus ta. «Autotootjate käive ja marginaalid halvenevad oluliselt,» rääkis ta.
Tema sõnul kulub inimestel üha suurem osa rahast toidule ja kütusele, mille tõttu jääb kestvuskaupade ostuks vähem raha.
BMW aktsia kukkus 5,6 protsenti, Volkswagen 4,5 protsenti ja Renault 7,1 protsenti.
Nafta hinnatõus kukutas lennukompaniide aktsiaid. Lufthansa aktsia kukkus 7,2 protsenti, British Airwaysi omanikfirma IAG 5,9 protsenti ja Wizz Air 4,4 protsenti.
Euroala pankade aktsiad jätkavad kukkumist. Sektori aktsiaindeks kukkus 4,5 protsenti. Pangaaktsiad on nagu võimendusega mäng majandusele. ING aktsia kukkus 5,1 protsenti. Hollandi pank teatas, et uute sanktsioonide mõju puudutab umbes 700 miljoni euro ulatuses väljastatud laene.
Prantsusmaa rehvitootja Michelin teatas, et nad on sunnitud ajutiselt peatama töö mõnes Euroopas asuvas tehases logistikaprobleemide tõttu. Aktsia kukkus 6,1 protsenti.