Õliühingu juht: kütust pole mõtet varuma hakata
4. märts 2022, 10:29
Eesti õliühingu juhi Mart Raamatu kinnitusel ei ole Eestis vaja hakata kütust varuma, sest tanklad on kütusega hästi varustatud ja pikemas perspektiivis pole näha, et hind tänasest palju kõrgemaks tõuseks.
«Kui olukord märkimisväärselt ei eskaleeru, siis usutavasti enam hinnad hüppeliselt ei tõuse – viimase kahe päeva hinnaliikumine on samuti märku andnud, et pigem näeme lähiajal hinnakoridori 110–115 dollarit barreli kohta,» rääkis Raamat.
Eile tõstsid suuremad tanklaketid kütusehindu – mootoribensiini 95 liiter maksab hinnatõusu järel rekordiliselt kuni 1,759 eurot, eriti suure hüppe tegi diislikütuse hind, mille müügihinnale lisandus 15 senti.
Mart Raamatu hinnangul pole Eesti tarbijatel mõistlik tänases situatsioonis asuda suures koguses kütust varuma.
«Kui investeerimismaailma põhitõde ütleb, et turu tipus ei tasu osta, siis see kehtib ka praeguses olukorras. Pigem ei näe analüütikud, et pikemas perspektiivis hind tänasest märgatavalt kõrgemaks jääks. Samuti on Eesti tanklad hästi varustatud ja mingisuguseid probleeme kütuse kättesaadavusega meil ette näha ei ole. Ei saa küll välistada mõnesendist hinnatõusu tanklates, kuid suurt hüpet näha ei ole. Loodan, et ma ei pea oma mütsi ära sööma, kui soovitan kõigil tavapäraseid tarbimisharjumusi jätkata,» ütles Raamat.
Kui investeerimismaailma põhitõde ütleb, et turu tipus ei tasu osta, siis see kehtib ka praeguses olukorras.
Mart Raamat
Venemaa sissetung Ukrainasse ja nädalavahetusel kokku lepitud sanktsioonid agressorriigile tekitasid maailma naftaturgudel korraliku tormi, mis viis üles nii toornafta kui ka lõpptoodete turuhinnad.
Nädalaga on nii toornafta kui ka mootoribensiini hinnad viiendiku võrra tõusnud, diislikütuse hinnad on Euroopa hulgiturgudel hüpanud aga koguni kuni 40 protsendi võrra kõrgemale.
«Kuna sõjategevus ja kogu sellega seonduv logistika toob kaasa just diislikütuse tarbimise kasvu, siis selle tõttu näeme ka diislikütuse märgatavalt suuremat hinnatõusu,» selgitas Raamat.
Naftahinnad on olnud viimastel päevadel volatiilsed – neljapäeval kõikus Brenti toornafta kauplemispäeva jooksul koguni 10 protsendi vahemikus.
«See näitab selgelt, et turuosalised otsivad naftahinnale uut tasakaalupunkti, mis võtaks arvesse geopoliitilist riskifaktorit ja ka turu uut reaalsust, kus Vene toornafta ei leia endale ostjaid. Samas annab neljapäevane ja reedehommikune hinnaliikumine lootust, et 120 dollarit barreli kohta on tänases situatsioonis hinnalagi, millest turg läbi ei murra,» märkis Raamat.
Eile kogunes OPEC+ naftakartell, kes otsustas edasi minna juba varasemalt kokku lepitud tootmisplaanidega. «Selles suhtes pean OPEC+ järeldustega nõustuma – fundamentaalselt ei ole naftaturul midagi märgatavalt muutunud ja hetkel toimunud hinnahüppe on põhjustanud sõjategevusest tulenev täiendav hinnarisk,» ütles Raamat.
Õliühingu juhi hinnangul jälgivad naftaturul osalejad väga tähelepanelikult Ukrainas ja Venemaal toimuvat ning sõjategevuse eskaleerumisel või läänemaailma sanktsioonide laiendamisel võib olla valus mõju ka naftahinnale.
«Suure mõjuga muutujateks oleks näiteks ametliku naftaekspordi embargo kehtestamine Venemaale või teiselt poolt ka sahistatud Venemaa sõjalise eriolukorra välja kuulutamine. Siis otsiks ka naftaturg uut hinnatasakaalu, mis oleks tänasest tasemest kõrgemal.»
Raamat märgib, et veebruari alguse müüginumbrid näitasid, et kõrged hinnad hakkasid lööma inimeste rahakoti pihta. «Mootoribensiini müük vähenes juba veebruari alguses märgatavalt – kui hind oli tänasest 10 senti madalam. Siin saab valitsus küll vastu tulla meie inimestele ja ELi keskmisest kõrgemat mootoribensiini aktsiisimaksu alandada.»