Swedbanki hinnangul tõuseb keskmine netopalk sel aastal 6 protsendi võrra, hinnad aga veelgi enam; ka neljandas kvartalis oli palgakasv küll kiire, ent ebaühtlane ja jäi hinnatõusule alla.
Halb uudis: hinnad kasvavad sel aastal palkadest kiiremini
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk möödunud aastal Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 1548 eurot, mis on 6,9 protsenti kõrgem kui 2020. aastal.
Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul püsis keskmise brutokuupalga kasv neljandas kvartalis hoogne ning palgad kerkisid kõigil tegevusaladel, hinnad tõusid neljandas kvartalis aastaga aga siiski rohkem kui palgatulu.
«Keskmine netopalk kerkis neljandas kvartalis aastaga 6 protsenti ja keskmine hinnatase 9 protsenti. Kahe aastaga on keskmine brutopalk tõusnud kümnendiku võrra. Samas on palgakasvu tempo väga erinev. IT-s ja tervishoius on palk kahe aastaga tõusnud viiendiku võrra, samas majutuses ja toitlustuses vaid 3 protsenti,» nentis Elmik.
Ökonomisti sõnul süvendab sõda Ukrainas juba eelmise aasta teisel poolel majandust pitsitanud probleeme: kiiret hinnatõusu ja kaupade tarneraskusi. Sõjast tingitud kõrgemad hinnad, kaupade defitsiit, suurem ebakindlus ja majanduskasvu aeglustumine Eesti eksporditurgudel mõjutavad kõiki Eesti tootjaid ja tarbijaid.
«Tugevamalt saavad idasuunalise majandustegevuse hangumisest pihta aga üksikud ettevõtted, näiteks teatud transpordi-, logistika-, turismi- ja tööstusettevõtted, kelle osakaal Eesti majanduses ja hõives on siiski väikesed. Sõda ja sanktsioonid võivad mõnele ettevõttele või majandusharule ka positiivselt mõjuda. Näiteks suurenevad Euroopas oluliselt kaitsekulutused,» tõi ta välja.
Kuna majanduskasv praeguste hinnangute järgi Eestis sel aastal siiski jätkub ja paljud töökohad on endiselt täitmata, ootab Swedbank suhteliselt kiire palgakasvu jätkumist.
«Tööjõupuudus on kõige teravam ehituses. Töökäte puudus ehituses võib isegi süveneda, kui ukrainlased kodumaale sõtta lähevad ja uusi inimesi peale ei tule, kuna täiskasvanud meeste lahkumine Ukrainast on vähemalt praegu keelatud. Eestisse põgenenud Ukraina naised saavad samas leevendada tööjõupuudust teeninduses,» märkis Elmik.
Terav tööjõupuudus ja alampalga tõus hoiavad palgakasvu tempo ka sel aastal siiski kiirena. Swedbanki hinnangul tõuseb keskmine netopalk sel aastal kuue protsendi võrra. Viimastel kuudel on Swedbanki klientide netopalk tõusnud aastases võrdluses isegi enam, kaheksa protsendi võrra.
Palgasaajate ostujõud sel aastal aga väheneb, kuna hinnatõus on palgakasvust suurem. Ostujõud vähenes Swedbanki andmetel viimati aastatel 2009–2010, kui palgad langesid rohkem kui hinnad.
«Sõda annab Eesti tarbijate rahakotis tunda. Veebruari hinnatõus oli esialgsetel andmetel viimase 25 aasta kiireim ja karta on, et märtsis hoogustub hinnatõus veelgi. Viimastel päevadel on oluliselt tõusnud paljude kaupade, sealhulgas gaasi, nafta, metallide ja nisu, hinnad, kus Venemaa, Valgevene ja/või Ukraina on olnud olulised tarnijad,» lisas Elmik.