/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/07/28/13950404t1hdcfc.jpg)
Elroni kaubamärgi all tegutseva riigifirma AS-i Eesti Liinirongid möödunud aasta viimase kvartali müügitulu kasvas aastavõrdluses 12,8 protsenti 3,8 miljoni euroni, kvartali puhaskahjum kahanes 5,7 protsendi võrra 1,4 miljonile eurole.
Elron kasvatas neljandas kvartalis müügitulu ja vähendas kahjumit
Ettevõtte muud äritulud kasvasid samal ajal 8,3 protsenti 9,2 miljoni euroni. Ärikahjum kahanes aastaga 8,1 protsenti 401 260 eurole, selgus Elroni neljanda kvartali aruandest.
Ka kvartal varem näitasid tulemused samasuunalisi trende – müügitulu kasvas aastaga 6 protsenti 4,3 miljoni euroni, kvartali puhaskahjum kahanes 4,2 protsendi võrra 1,2 miljonile eurole, muud äritulud kasvasid samal ajal 15,5 protsenti ligi 7,7 miljoni euroni ja ärikahjum kahanes aastaga 1,4 protsenti 169 500 eurole.
AS Eesti Liinirongid tegevuskulud kaetakse riigieelarvest ja piletimüügitulust. Lõppenud aasta viimases kvartalis ulatus riigi dotatsioon 9,18 miljoni euroni, millest 7,83 miljonit eurot oli määratud reisijateveo kulude katmiseks ja 1,35 miljonit eurot uue veeremi soetamiseks. Aasta varem oli riigi panuse summa 8,5 miljonit eurot, millest 7,1 miljonit eurot oli reisijateveo kulude katmiseks.
Arvestades sihtfiantseerimise mõju jäi Elron neljandas kvartalis 37 963 euroga kasumisse, aasta varem ulatus korrigeeritud puhaskasum 33 651 euroni.
2021. aasta neljanda kvartali sõitude arv oli jätkuvalt mõjutatud pandeemiast, kuid sarnaselt eelmisele kvartalile oli see mõju mõnevõrra tagasihoidlikum. Kokku tehti ligi 1,6 miljonit sõitu, 4 protsenti rohkem kui aasta varem. Sõitude arvu kasvu pärssisid ulatuslikud ehitustööd Balti jaamas, mis oluliselt takistasid teenuse pakkumist. Kui tavapärane rongiliiklus detsembris taastus, kiirenes ka sõitude arvu kasv.
Neljanda kvartali piletitulu oli ligi 3,8 miljonit eurot, kasvades aastaga 13 protsenti.
2022. aasta esimeses kvartalis on Elroni hinnangul oodata nõudluse püsimist suhteliselt madalal tasemel. Reisijate arvu vähendab jätkuv pandeemia ning inimeste liikuvusteenuste kasutusharjumuste muutus. Viiruse vastu võitlemises ja vaktsineerimises ei ole ettevõtte sõnul saavutatud vajalikke edusamme, mistõttu piirangud püsivad ja nõudlust oluliselt vähendavad.
2021. aasta viimases kvartalis teenindati diiselrongidega 931 580 rongkilomeetrit ning elektrirongidega 489 198 rongkilomeetrit. Diiselrongide liiklusgraafiku täitmise protsent oli 94,56 ja elektrirongide puhul 98,23 protsenti. Kumbki tulemus seatud eesmärke – vastavalt 98,5 ja 99 protsenti – ei täitnud.
Elektrirongide töökindlus oli kolmandas kvartalis 99,91 protsenti, mis ületas 0,2 protsendipunktiga seatud eesmärki. Diiselrongide töökindlus oli aga 99,34 protsenti, mis jäi allapoole seatud eesmärgist 99,68 protsenti.
Põhjuseks on Elroni teatel diiselmootorite jahutus- ja suruõhusüsteemi rikked. Suruõhusüsteemi probleemide lahendamiseks on tehtud rongi tarkvara muudatused, mis peale installeerimist detsembrikuus näitasid aga häid tulemusi. Jahutussüsteemile on planeeritud suuremahulised remondid – aasta lõpus olid tellitud vajalikud varuosad ning peale varuosade kättesaamist alustatakse remontidega.
AS Eesti Liinirongid põhitegevusalaks on Eesti-sisese reisijateveo korraldamine rongidega. Elroni kaubamärgi all tegutsev riigifirma rongipargis on 38 rongi ja liinivõrgu kogupikkus on 723 kilomeetrit, millest elektrifitseeritud on 132 kilomeetrit.
Elron teenindab reisijaid elektrirongidega kuuel liinil – Tallinna-Aegviidu, Tallinna-Riisipere-Turba, Tallinna-Paldiski, Tallinna-Kloogaranna, Tallinna-Keila ja Tallinna-Pääsküla ning diiselrongidega kümnel liinil – Tallinn-Viljandi, Tallinna-Türi, Tallinna-Rapla, Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva, Tallinna-Rakvere, Tartu-Jõgeva, Tartu-Koidula-Piusa, Tartu-Valga ja Tallinna-Pääsküla.