Maxima toiduliidu süüdistustest: see on väga ülekohtune

Tiia Schapel, Maxima Eesti turunduse ja avalike suhete osakonna juht.  Foto: Maxima Eesti

«On väga ülekohtune väita nagu ei hooliks välismaist päritolu jaeketid eestimaisest sortimendist. Veelgi ülekohtusem on väide, et välismaised jaeketid tõrjuvad Eesti tootjate tooteid,» lausus Maxima Eesti turunduse ja avalike suhete osakonna juht Tiia Schapel. 

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul jaemüügituru viimase aja arengud viitavad Eestis toodetud toiduainete tõrjumisele suurte kettide poeriiulitelt, erandiks on kodumaised kaupluseketid.

Schapeli sõnul on  Maxima aastaid teinud Eestis selle nimel tööd, et pakkuda ostjatele võimalikult laia valikut kodumaist toidukaupa ning tänu heale koostööle Eesti tootjatega on lõviosa nii piima-, liha- kui pagaritoodetest kodumaist päritolu.

«Me oleme uhked selle üle, et värske liha valikus on meil eestimaiste toodete osakaal 73% ja piimatoodete osas on kodumaise toodangu osakaal 70%. Meie omatoodang Meistrite Kvaliteedi kaubamärgi all põhineb peamiselt eestimaisel toorainel, kõik retseptid on loodud meie enda tehnoloogide ja kokkade poolt,» rääkis Schapel. 

Ka 2021. aastal alguse saanud kaupluste formaadiuuenduse üks eesmärk on pakkuda klientidele laiemat valikut armastatud ja tuttavaid kodumaiseid tooteid.

Maxima üks selle aasta eesmärkidest on senisest veelgi enam parandada koostööd kohalike tootjatega, et suurendada nende toodete osakaalu meie sortimendis.

Samal ajal teeme kõik endast oleneva, et toote lõpphinna tõus jääks meie klientidele võimalikult väikeseks, kuna me peame arvestama ka sellega, mida tarbija meilt ootab. «Lisaks sellele, et tarbijad saavad meie käest juba pikalt armastatud kodumaiseid kaubamärke turu soodsaima hinnaga, oleme lubanud neile turu soodsaimat, Odava Maxima hinnaga ostukorvi,» lausus Schapel. 

Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats kinnitas, et hiljutise hinnatõusu põhjusel ei ole Rimi mitte ühtki Eesti toodet asendanud mõne välismaisega tootega.  Ligi pool Rimi sortimendist on kodumaine ja see pigem kasvab kui kahaneb. «Kui toode on piisavalt atraktiivne ja meelepärane, siis neelab tarbija ka hinnatõusu alla,» lausus ta. 

Prisma Peremarketi sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru sõnul on nemad hoopis astunud läbirääkimistesse, et kohalike väiketootjate valikut laiendada – selle kallal on tööd tehtud juba pikemat aega. Samuti ei ole nad  katkestanud ka seniseid Eesti tootjate lepinguid. «Prismades on mõned kaubakategooriad suures osas eestimaiste kaupadega täidetud, näiteks meie värskete toodete kategoorias on 70-80% Eesti toodete osa,» märkis ta lisades, et Prisa plaanib kohalikku kaupa ja tootjaid tulevikus kauplustes veelgi paremini esile tõsta.

Prisma tellitud, kaks kuud tagasi läbiviidud uuringust selgus, et 79% Eesti inimestest peab toidu hindu kalliks või liiga kalliks. Küsitlustulemused näitasid ka, et 60% tarbijatest on pidanud üldise hinnatõusu pärast vähendama kulutusi toidukaubale.