«Venemaa agressioon Ukrainas on muutnud maailma kütuseturud pingeliseks, mistõttu otsustasid IEA liikmesriigid selge poliitilise ja majandusliku sõnumina võtta ühiselt kasutusele osa strateegilistest kütusevarudest,» lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
«Kuigi Venemaa energiakandjatel on nii Euroopa Liidus kui maailmas tervikuna märkimisväärne turuosa, on nii IEA kui Euroopa Liidu liikmetel piisavad varud ja alternatiivsed varustuskanalid, et tagada mootorikütustega varustatus ka juhuks, kui idapoolsed tarned vähenevad või lõpevad sootuks,» ütles minister.
IEA otsuse kohaselt võtavad liikmesriigid oma strateegilistest kütusevarudest kasutusele 60 miljonit barrelit, mis moodustab neli protsenti ühendusse kuuluvate riikide kokku 1,5 miljardi barreli suurusest naftatoodete varust. Pool kasutusele võetavast kogusest on lubanud turule anda Ameerika Ühendriigid ning ülejäänu teised riigid.
Strateegiliste varude kasutuselevõtu eesmärgiks ei ole nafta hinna stabiliseerimine, vaid vedelkütuste varustuskindluse tagamisse panustamine praeguses volatiilses olukorras. Pakkumise suurendamine saadab turgudele sõnumi nii IEA kui EL otsustavusest vajadusel sekkuda ja tagada tarnete piisavus. Venemaa on suuruselt kolmas naftatootja maailmas ning 5 miljoni barreliga päevas suurim eksportija. 60% Venemaa naftatoodete ekspordist läheb Euroopasse ja 20% Hiinasse.
Eestil olemas 90 päeva varu
Eesti Varude Keskuse juhatuse esimehe Priit Enoki sõnul on Eesti riigil on juba üle kümne aasta diisli-, bensiini ja lennukikütuse varu mahus, mis vastab 90 päeva tarbimisele. Neid varusid saab kasutusele võtta nii piirkondlike kui ka regionaalsete (rahvusvaheliste) tarneprobleemide lahendamiseks.