/nginx/o/2021/11/03/14180776t1hac58.jpg)
Kodune kriisivaru peab aitama perel iseseisvalt hakkama saada ühe nädala jooksul. Arvestama peab sellega, et kriisiolukorra tõttu ei saa kodust lahkuda, poes pole kaupa või elekter ja veevarustus ei toimi.
Kodune kriisivaru peab aitama perel iseseisvalt hakkama saada ühe nädala jooksul. Arvestama peab sellega, et kriisiolukorra tõttu ei saa kodust lahkuda, poes pole kaupa või elekter ja veevarustus ei toimi.
Ehkki riik on juba aastaid tegelenud kriisiennetuse ja inimeste teavitusega, on Eesti elanike varustatuse tase hädaolukorras toimetulekuks endiselt vilets, nentis päästeameti nõunik Sandra Nahkur.
Riiklikes käitumisjuhistes rõhutatakse, et varusid ja nende hoiutingimusi ning säilivustähtaegu tuleb regulaarselt kontrollida. Toit ja jook tuleb enne säilivustähtaja lõppu ära kasutada ning osta uus asemele. Vedelkütuse, gaasi, küttepuude varumisel tuleb järgida tuleohutusnõudeid ja hoiustamise tingimusi.
Igale inimesele peab kriisiolukorras jätkuma energiat 1900 kcal jagu ööpäevas, kuni kaheaastastele lastele 1000 kcal ööpäevas. Organismi veevajadus on 28–35 ml inimese iga kehakilogrammi kohta.
Täiskasvanute toiduks on soovitatav varuda konserve, pakisuppe, püreepulbreid, helbed, valmis makaroni-, köögivilja-, teravilja- või kaunviljaroogi lihaga, mida saab tarbida ka ilma kuumutamata, teraviljatooted, süsivesikuterikkad tooted, nagu magusad küpsised, karamell, konserveeritud puuviljad, kuivatatud puuviljad, halvaa, mesi, kondenspiim.
Joogivesi
Toit
Hügieenivahendid
Tarbeasjad
Muud vahendid
Allikas: Naiskodukaitse; olevalmis.ee