/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2022/02/22/14382938t1hd48a.jpg)
Inimesed uurivad investeerimisfoorumites ja kauplemisplatvormidel, kuidas nad saaksid osa eile välja antud Ukraina sõjavõlakirjadest, mille nimiväärtus on 1000 grivnat ehk 33 dollarit.
Inimesed otsivad võimalusi soetada värskelt välja antud Ukraina sõjavõlakirju
Ukraina kogus teisipäeval 8,1 miljardit grivnat (277 miljonit dollarit) sõjavõlakirjade müügist institutsionaalsetele ostjatele, et saada toetust võitlusele Venemaa vastu. Riik on üle ujutatud investorite taotlustest üle maailma osaleda väärtpaberioksjonil, et aidata rahastada Ukraina sõjaväge. Probleem on aga selles, et sõda ise piirab võimalusi võlakirju osta.
Ukraina rahandusministeerium katkestas küberrünnakute vältimiseks juurdepääsu oma veebisaidile välismaalt, muutes investoritele keeruliseks juurdepääsu infole. Mure võlakirjade arveldusprotsessi ja infole ligipääsu pärast tähendas, et osa rahvusvahelisi võlakirjafonde jäi eilselt oksjonilt kõrvale.
Vaatamata käimasolevale sõjale täitis aga Ukraina teisipäeval täies mahus oma rahalisi kohustusi rahvusvaheliste investorite ees, makstes 300 miljonit dollarit 2015. aastal välja antud võlakirjade intressi.
Eraisik tahab aidata
Kreekas elav Kevin van Langen uuris, kuidas osta sõjavõlakirju, pidades neid heaks lühiajaliseks investeeringuks ning üheks võimaluseks Ukraina abistamiseks. Üksikute võlakirjade nimiväärtus on 1000 grivnat – umbes 33 dollarit.
«Loomulikult võtan ma teatud riski, kuid see on suurepärane viis aidata,» ütles van Langen ühes intervjuus Bloombergile. «Saan kasutada oma sääste millegi hea jaoks.»
Paraku on tal võlakirju raske hankida, sest neid pole kusagilt saada. Kauplemisplatvorm Robinhood keeldus pikemalt kommenteerimast, märkides, et võlakirjad ei ole nende platvormil kaubeldavad. Citibank keeldus samuti kommentaaridest ja Fidelity ei vastanud kommentaaritaotlusele.
Ukraina otsib väljundit kõvas valuutas
Ukraina valitsus otsib praegu muid võimalusi välisvaluuta kaasamiseks ning peab läbirääkimisi IMFi ja Maailmapangaga hädaabi saamiseks, ütles Ukraina võlajuht Juri Butsa Bloombergi televisiooni intervjuus.
«Meie saime eile kõne investorilt ja näeme palju päringuid, kuidas fondid saaksid meid toetada,» ütles ta. «Otsime võimalusi meelitada ligi investeeringuid mitte ainult kohalikus valuutas, vaid ka dollarites ja eurodes.»
Kopenhaagenis tegutsev Saxo Banki fikseeritud sissetulekute strateeg Althea Spinozzi ütles, et jaeinvestorid oleksid veelgi rohkem huvitatud sellest, kui Ukraina «müüks kõva valuuta võlakirju kas USA dollarites või eurodes väga kõrge tootlusega».
Müüki läks väike kodus võlakirju
Pole üllatav, et Ukraina müüs teisipäeval suhteliselt väikese koguse võlakirju, sest rahvusvahelised investorid ei taha tavaliselt omada valuutasid, millega ei kaubelda laialdaselt, ütles Spinozzi. Ta loodab, et Ukraina proovib rohkem raha laenata, emiteerides võlakirju atraktiivsemas valuutas.
Kui aktsiaid saab osta maaklerirakenduses ühe nupuvajutusega, siis enamikku võlakirju on jaeinvestoritel raske osta, kuna pangad müüvad neid tavaliselt otse professionaalsetele investoritele ja need nõuavad tavaliselt suhteliselt suuri investeeringuid.
Valitsused on sõjavõlakirju sõjaliste kulutuste rahastamiseks kasutanud juba aastaid. USA rahastas oma Esimese maailmasõja jõupingutusi Liberty Bondside emiteerimisega, samas kui Ühendkuningriik maksis osa oma Esimese maailmasõja võlast tagasi 2014. aastal – 100 aastat pärast raha laenamist.