/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/03/02/14402013t1h275f.jpg)
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) kontrollis eelmise aasta lõpus Põhja-Tallinnas 13 kortermaja 359 korteris olevat gaasipaigaldist. Selgus, et nõuetele ei vastanud 57 protsenti seadeldistest.
Pisteline kontroll avastas gaasipaigaldisega korterites palju puudusi
Kontrolliti gaasiseadme toimimist, õhuvarustust, ruumide ventilatsiooni toimimist, torustiku korrasolekut ja ühenduste tihedust ning vingugaasianduri olemasolu. Külastati juhuslikult valitud kortermaju ning nõuetele vastavaks tunnistati ainult 43 protsenti gaasipaigaldistest. Olukord oli hea üksnes gaasipliidiga korterites.
Vannitoas asuva gaasiveesoojendaja korral puudus 42 protsendil ventilatsiooniks ja gaasi põlemiseks vajalik õhu sissepuhkeava. Viiel korteril puudus vannitoas ka ventilatsiooniava.
Ruumiõhust sõltuva gaasiveesoojendaja korral on põlemisõhu puudumine kõige tõsisem puudus. Kui õhku ei jätku, hakkab põlemisel tekkima vingugaas. Kui puudub ka ventilatsiooniava, ei saa inimesele ohtlik gaas vannitoast väljuda.
Eluruumi gaasipaigaldist tuleb lasta kontrollida pädeval isikul iga nelja aasta tagant. Kontrolli käigus tuvastatud puudused tuleb esimesel võimalusel kõrvaldada ja teha seejärel uus kontroll.
Selgus ka, et vingugaasiandur puudus 34 protsendil juhtudest. Vingugaasiandur on kohustuslik kõikides hoonetes, kus kasutatakse gaasiveesoojendajat või gaasikütteseadet. Kuna vingugaas on surmavalt ohtlik, on vingugaasimürgistuse ärahoidmiseks töökorras vingugaasiandur elupäästja. Vingugaasi kohta saab lugeda täpsemalt vingugaas.ee lehelt.