Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Venemaa presidendi müstiline vara (1)

Copy
Venemaa president Vladimir Putin.
Venemaa president Vladimir Putin. Foto: Scanpix/ Alexei Nikolsky/ AP

USA ja Euroopa Liit kehtestasid Ukraina invasiooni vastuseks erakordse sammuna sanktsioonid ka Venemaa presidendile Vladimir Putinile, sihtides tema isiklikku vara, sest teegi ei kahtle, et Putin on maailma üks rikkaim inimene. Paraku ei pruugi sellest erilist kasu olla. 

CNN kirjutab, et sellise lääneriikide sammu mõju on suuresti vaid sümboolne. Kuigi Putini vara hinnatakse miljardite dollarite suuruseks, on väga vähe teada, kui suur see vara tegelikult on ning kus see asub.

Putin ei ole oma vara- peamiselt kinnisvara- jälgede ajamiseks maha jätnud pea ühtegi jälge: need on peidetud tema usaldusisikute koostatud keerulistesse finantsskeemidesse, nagu selgus 2016. aasta nn Panama paberitest.

Putini sõprade ning perekonnaga, kuid otseselt mitte tema endaga on seostatud näiteks 100 miljoni dollariline superjaht ning Musta mere äärne palee, mis väidetavalt ehitati Putini isiklikuks kasutamiseks. 

Nn. Putini palee Musta mere ääres Gelendžiki kuurortlinna lähistel.
Nn. Putini palee Musta mere ääres Gelendžiki kuurortlinna lähistel. Foto: Postimees

Ametlikes dokumentides näeb Venemaa president välja kui vaene bürokraat. 2018. aasta deklaratsioonis kinnitas Putin, et talle kuulub 74 m2 korter Peterburis, lisaks kaks nõukogude-aegset autot ning maastur. Kremli kinnitusel on Putini aastane sissetulek umbes 125 000 eurot aastas. See on Venemaal arvestatav tasu, kuid kindlasti mitte selline, mis lubaks soetada kasvõi Putini luksuslikke kellasid.

«Putini kellade kollektsioon maksab mitu korda rohkem kui on tema ametlik palk,» lausus Bill Browder, investor, kellest hiljem ai Putini terav kriitik CNNile 2018. aastal. «Putini vara on saadud väljapressimise ning riigi raha suuremahulise vargusega,» lisas ta.

Browder tõdes 2017. aastal USA Senatis tunnistusi andes, et hindab Putini vara väärtuseks umbes 200 miljardit dollarit, mis teeb temast ühe planeedi rikkaima inimese.

Ühe teooria kohaselt on Putin survestanud riigi oligarhe ning ähvardanud nad vahistada või veelgi hullamate tagajärgedega, kui nad talla raha või siis oma firmade osalusi ei anna.

Igatahes on Putini vara jälgede ajamine ebaõnnestunud. Nii tõdesid ajakirja Forbes tegijad, kelle põhitöö ongi maailma eliidi isiklik vara üle lugeda, et Putini rikkuse üle arvepidamine on võimatu ülesanne.

Sanktsioonide võim

Kuigi avalikkusel ei ole teada, kus Putini vara peidetud on, saame me oletada, et USA ja Euroopa Liidu luureagentuurid ning seadusesilmad on juba asstaid tema varade jälgi ajanud, tõdes rahapesuvastase võitluse ekspert Ross S. Delston.

«Kui USA ja ja Euroopa Liidul on tema vara jahtimisega tõsi taga, siis on sihtmärke palju,» lisas Delston, lisades, et need asuvad üle ilma, kuid kindlasti ka USA ja Euroopa Liidu piires.

Sanktsioonid ei suuda olematuks teha Putini Ukrainale tekitatud kahju ning tõenäoliselt suudavad need haarata vaid väikest osa tema varandusest, kuid need vähendavad tema usaldusväärsust maailmas, kirjutab CNN.

Toonitades kui erandlik on USA jaoks riigipea vastu sanktsioonide kehtestamine, märkis USA rahandusministeerium, et president Putin kuulub väikesesse gruppi selliste despootidega nagu Kim Jong Un, Aljaksandr Lukašenka ning Bashar al-Assad.

Tagasi üles