Rahandusministeerium: sissetulekute kasv lubas trotsida hinnatõusu

Toidukorv. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Rahandusministeeriumi hinnangul aitas eelmisel aastal kiirenenud hinnatõusu mõjusid pehmendada palkade hoogne kasv. 

Optimistlikud meeleolud koroonaviirusega võitluses ning suhteliselt vähesed tegutsemispiirangud hoidsid eelmise aasta lõpus kiiret majanduskasvu. Hinnatõus pärssis majanduse reaalkasvu, aga kiirendas nominaalset. Aastavõrdluses kahekordistus neljandas kvartalis välisturism, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.

Majanduskonjunktuur paranes eelmisel aastal kiiresti ja jõudis haripunkti sügiseks, kus see on suures plaanis püsinud kuni veebruari alguseni. Aastased kasvunäitajad sissetulekute osas olid neljandas kvartalis sarnaselt teise ja kolmandaga väga kiired. Palgatulu kasv kiirenes keskmiselt üle 10 protsendi ja kasv oli kahekohaline paljudel tegevusaladel. Ainukesena kogesid palgatulu langust energeetika ja meelelahutuse valdkonnad.

Kuna viirusekriisi mõju tegevusaladele oli 2020. aastal erinev, siis annab adekvaatsema pildi majanduse taastumisest võrdlus kahe aasta taguse ajaga. Sellest on näha, et konkurentsitult enim on kokku tõmbunud majutus-toitlustussektor, kus palgatulu langus kriisieelsega on endiselt 13 protsenti. Ülejäänud sektorid, peale energeetika, on kriisieelse taseme rohkem või vähem ületanud.

Elanike tarbimisvõimet hakkas sügiskuudel pärssima kiirenev energia hinnatõus, mis jõudis kiiresti sundkulutusteni nagu eluase ja transport ning tõstab paratamatult ka toidu hinda. Praegust kiiret inflatsiooni tasub samuti vaadata kahe viimase aasta perspektiivis, kuna tänu majanduse paindlikkusele oli Eestis esimesel viirusekriisi aastal hinnalangus pea suurim Euroopa Liidus. Aasta lõpuks ületas siiski kahe aasta keskmine hinnatõus kahe aasta keskmise palgatulu kasvu, mistõttu reaalsissetulekud on praeguseks juba veidi madalamad kui kaks aastat tagasi.

Juhuse tahtel langes teise samba pensionivarade vabanemine kokku hinnatõusu järsu kiirenemisega, mis aitas paljudel inimestel oma tarbimise taset säilitada ja kasvatada. Abiks olid ka rangemate piirangute ajal sundkorras kogunenud säästud. Vabanenud pensionivara on aktiivselt kasutatud nendel eesmärkidel, mida eelküsitlustes mainiti – võlgade tagasimaksmine, sugulaste toetamine, kinnisvarainvesteeringud ja tarbimine. Prognoosidega võrreldes on selle raha kasutamine tarbimiskulutuste katteks olnud oodatust kiirem, mistõttu võib 2022. aasta tarbimise kasv jääda prognoositust madalamaks.

Neljandas kvartalis tegi suure hüppe ka välisturism: aastatagusega võrreldes kulutasid eestlased välismaal kaks korda rohkem raha ja välisturistid Eestis kasvatasid oma kulutusi veelgi enam. Siiski jäi mullu Eesti teenindus- ja kaubandussektoril 2019. aastaga võrreldes välisturistidelt saamata ligikaudu miljard eurot. Viiruse taandudes ja rahvusvahelise olukorra rahunedes aitaks välisturismi edasine taastumine kriisist välja ka viimased kaotajad majutuses-toitlustuses ja meelelahutussektoris.

Eesti majanduse edasise arengu määravad välistegurid. Praeguseks on selge, et majandussanktsioonid saavad olema rangemad kui kunagi varem. Nende mõju Eesti majandusele tervikuna ei tarvitse pikemas plaanis olla suur, kuid paljude ettevõtete olukord on kindlasti keeruline. Lähiajal muutub oluliseks inimeste kindlustunne tuleviku suhtes, mis võib suureneva ebakindluse tõttu tarbimiskulutusi vähendada ja investeeringuid edasi lükata. Järgmise prognoosi avaldab rahandusministeerium aprilli algul.

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2021. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2020. aasta sama perioodiga 8,6 protsenti ning aasta peale kokku 8,3 protsenti. Võrreldes koroonaviiruse eelse 2019. aastaga tõusis majandus mullu 5,2 protsenti.