ÜLEVAADE ⟩ Millised välisfirmad Venemaalt lahkuvad (1)
1. märts 2022, 10:43
Välisfirmad lõpetavad oma tegevust Venemaal. Lisaks suurtele nafta- ja gaasifirmadele on teatanud oma äri lõpetamisest mitmed tuntud autotootjad ja suured finantsasutused. Otsusega viivitavate firmade aktsiad on aga languses.
Lahkuvate ettevõtete nimekiri kasvab iga tunniga, kuna välisriikide valitsused karmistavad Venemaa-vastaseid sanktsioone, sulgevad õhuruumi ja sadamaid Vene lennukitele ja laevadele ning lülitavad pangad SWIFT-süsteemist välja, kirjutas Bloomberg. Mõned ettevõtted on jõudnud järeldusele, et nii maine- kui ka finantsrisk on jätkamiseks liiga suur.
Telli Postimehe majandustoimetuse iganädalane uudiste ülevaade e-mailile
Venemaa suurim välisinvestor BP teatas pühapäeval, et loobub oma 20% osalusest riigi kontrolli all olevas Rosneftis. See samm võib kaasa tuua 25 miljardi dollari suuruse mahakandmise ning globaalse nafta- ja gaasitoodangu kärpimise kolmandiku võrra.
BP-le järgnes esmaspäeval Shell, kes, viidates Venemaa «mõttetule sõjalisele agressioonile», teatas, et lõpetab partnerlussuhted riigi kontrolli all oleva Gazpromiga, sealhulgas veeldatud maagaasi Sahhalin-II projektis ja Venemaa osalusega torujuhtmeprojektis Nord Stream 2. Mõlema projekti väärtus on umbes kolm miljardit dollarit.
Equinor ASA, mis on Norra suurim energiaettevõte ja mille enamusosalus kuulub riigile, teatas samuti, et hakkab lahkuma oma ühisettevõtetest Venemaal, mille väärtus on umbes 1,2 miljardit dollarit.
Kui Nõukogude Liit lagunes, nägid välismaised ettevõtted tohutuid võimalusi – miljonite tarbijate, aga ka mineraalide ja nafta tohutut uut turgu – ning ostsid, müüsid ja tegid koostööd Venemaa ettevõtetega. Pärast Venemaa sissetungi naaberriiki Ukrainasse on see suundumus peatunud. Maailma suurim Norra suveräänne investeerimisfond teatas, et külmutab Venemaa varad umbes 2,8 miljardi dollari väärtuses ja esitab 15. märtsiks plaani lahkuda.
Autotootjad lahkuvad
Kasvab surve neile, kes tegelevad müügi- ja ühisettevõtetega Venemaal. Maailma üks suuremaid tarbesõidukite tootjaid Daimler Truck Holding AG teatas, et lõpetab äritegevuse Venemaal kuni edasiste teadeteni ja võib üle vaadata sidemed kohaliku partneri Kamaz PJSC-ga.
Volvo Car AB ja veoautode tootja Volvo AB teatasid samuti, et peatavad müügi ja tootmise Venemaal. Ka Harley-Davidson Inc. peatas äritegevuse Venemaal, mis koos ülejäänud Euroopa ja Lähis-Idaga andis eelmisel aastal 31% tema mootorrataste müügist.
General Motors Co. teatas, et peatab saadetised Venemaale, viidates «mitmele välisele tegurile, sealhulgas tarneahela probleemidele ja muudele asjaoludele, mis ei ole ettevõtte kontrolli all». GM ekspordib USA-st Venemaale umbes 3000 sõidukit aastas.
Renault ja Ford viivitavad
Teised, kes pole veel oma seisukohta öelnud, näevad oma aktsiaid langemas. Prantsuse autotootja Renault SA kukkus esmaspäeval koguni 12%, sest sanktsioonid kahjustavad tema suuruselt teist turgu Venemaad. Selle üksus AvtoVaz, kus Renault omab 68% osalust, toodab Lada kaubamärgiga sõidukeid, mis hõlmab umbes viiendikku Venemaa turust. Renault toodab oma Moskva tehases ka Kapturit, Dusterit ja muid sõidukeid.
Ford Motor Co. teatas, et ei kavatse vähemalt veel loobuda oma Venemaal asuvast ühisettevõttest Sollersiga, et toota tarbekaubikuid. «Meie praegune huvi on täielikult Ukraina ja seda ümbritseva piirkonna inimeste turvalisus ja heaolu,» ütles Ford avalduses. «Me ei spekuleeri ärimõjude üle.»
Mõned ettevõtted lahkuvad Ukrainast, kuid mitte Venemaalt, öeldes, et neil on sõja edenedes mure ohutuse pärast. Coca-Cola teatas, et tema Euroopa villimispartner Coca-Cola Hellenic Bottling Company sulgeb kohe uksed Ukrainas.
«Meie inimeste turvalisus on meie prioriteet ja oleme ellu viinud oma kriisiplaanid, mis hõlmavad tootmise peatamist Ukrainas ja tehase sulgemist. Palume kolleege jääda koju ja järgida juhiseid,» ütles Coca-Cola HBC pressiesindaja avalduses.
Venemaa õlletootmine küsimärgi all
Carlsberg A/S on Baltika Breweriesi omandiõiguse kaudu Venemaa suurim õlletootja. Ettevõte on piiranud eksporti ja importi Venemaale, kus neil töötab 8400 inimest. Ukrainas andis ettevõte tööd 1300 töötajale, kuid eelmisest nädalast on tehase töö peatatud ja töötajad koju saadetud.
Suured õigus- ja raamatupidamisbürood teevad samuti kokkuvõtteid ja on arvestanud karmide tagajärgedega. Baker McKenzie on seni üks väheseid advokaadibüroosid, kes on avalikult teatanud, et katkestab sanktsioonide täitmiseks suhte mitme Venemaa kliendiga. Chicagos asuva ettevõtte klientide hulka kuuluvad Venemaa rahandusministeerium ja VTB, Venemaa suuruselt teine pank, mida on tabanud USA, Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu sanktsioonid. Advokaadibüroo teatas esmaspäeval, et vaatab üle oma tegevuse Venemaal.
«Me ei kommenteeri konkreetsete kliendisuhete üksikasju, kuid see tähendab mõnel juhul suhete täielikku lõpetamist,» ütles Baker McKenzie pressiesindaja.
Londonis asuv Linklaters ütles oma avalduses, et vaatab üle kogu ettevõtte Venemaaga seotud töö.
McKinsey & Co ülemaailmne juhtivpartner Bob Sternfels mõistis pühapäeval LinkedInis hukka Venemaa sissetungi Ukrainasse ja teatas, et ettevõte ei tee enam koostööd ühegi Venemaa valitsusüksusega. Kuid ta ei tõmba ettevõtet Venemaalt välja.
Paljudel jaoks oli see otsus mõistetamatu. Andrei Caramitru, kelle LinkedIni profiilil on kirjas, et ta oli ettevõtte vanempartner 16 aastat, kirjutas: «Sul peaks häbi olema. Te KEELDUTE sulgemast McKinsey kontorit Moskvas. Pane kinni! Nüüd! See raha on verine ja määrib teid senikaua, kuni te seda lahti hoiate.»
Konsultatsioonifirma FrontierView Europe direktor Mark McNamee hoiatas aga, et välismaised ettevõtted võivad saada Venemaa valitsuselt löögi, mis võib põhjustada boikotte või äärmisel juhul varade arestimist.
«Kui teil on Itaalia, Saksamaa, Ühendkuningriigi või Ameerika ikoonilised kaubamärgid, olete Venemaa valitsuse kättemaksuks küps,» hoiatas ta.