/nginx/o/2022/02/24/14389538t1hf168.jpg)
Venemaa president Vladimir Putin teatas esmaspäeval erakorralistest meetmetest, mille eesmärk on ohjeldada rubla kukkumist, sealhulgas keelata elanikel raha välismaale üle kanda.
Putin kuulutas välja erakorralised meetmed rubla toetamiseks (1)
Nädalavahetusel lääneriikide kehtestatud sanktsioonid avaldasid esmaspäeval Moskvas kohest mõju – rubla langes rekordiliselt madalale ja keskpank tõstis baasintressi enam kui kahekordselt 20 protsendini. Enne seda oli baasintress 9,5 protsenti.
Kremli dekreediga keelati välismaised sularahaülekanded ja öeldi, et eksportijad peavad nüüd hoidma 80 protsenti oma reservidest rublades.
Riigitelevisioon näitas Putini kohtumist tema peaministri, rahandusministri ning riigi suurima erapanga Sberbanki ja keskpanga juhtidega.
«Ma kutsusin teid siia, et rääkida majandusega seotud probleemidest. Muidugi pean silmas sanktsioone, mida niinimetatud lääne kogukond – valede impeerium – üritab meie riigi vastu rakendada,» ütles Putin neile.
«Lääne sanktsioonid Venemaale on karmid, kuid meie riigil on vajalik potentsiaal kahju hüvitamiseks,» sõnas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov enne seda ajakirjanikele.
Venemaa keskpank juhtis tähelepanu põhimõttelisele muutusele välistingimustes.
«Baasintressi tõstmine tagab hoiuste intressimäärade tõusu tasemeni, mis on vajalik suurenenud devalveerimis- ja inflatsiooniriskide korvamiseks. See aitab säilitada rahandusliku ja hindade stabiilsuse ning kaitsta kodanike sääste odavnemise eest,» ütles keskpank.
Täiendavad otsused baasintressi määra kohta teeb keskpank, lähtudes välis- ja sisetingimustest tulenevate riskide ja finantsturgude reaktsioonide hinnangust neile ning võttes arvesse tegelikku ja inflatsiooni eeldatavat dünaamikat võrreldes eesmärgi, majandusarenguga ennustatava aja jooksul.
USA rahandusministeerium avalikustas esmaspäeval uued Venemaa keskpanga ja riiklike investeerimisfondide vastu suunatud sanktsioonid seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse.
Tundmatuks jääda soovinud kõrge administratsiooni ametnik nimetas uusi sanktsioone rahandusministeeriumi «seni kõige märkimisväärsemaks tegevuseks» Venemaa suuruse majanduse vastu.
Administratsiooni ametiisikute sõnul ühinevad USA-ga Vene keskpanga vastu suunatud sammudes Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Itaalia, Jaapan, Euroopa Liit ja teised.
«Pretsedenditu samm, mille me täna astume, piirab märkimisväärselt Venemaa võimet kasutada varasid oma destabiliseeriva tegevuse rahastamiseks ning võtab sihikule rahad, millest Putin ja tema sisering sõltuvad sissetungi võimaldamiseks Ukrainasse,» ütles rahandusminister Janet Yellen avalduses.
Rahandusministeeriumi teatel külmutab samm sisuliselt kõik Vene keskpanga varad Ühendriikides või ameeriklaste valduses. Bideni administratsiooni hinnangul võib meede avaldada mõju «sadadele miljarditele dollaritele Venemaa rahastamises».