Bloombergi kolumnist: lääneriigid rahastavad kaudselt Ukraina sõda iga päev sadade miljonite dollaritega

Kreml. Foto: Scanpix/ Maxim Shipenkov/ EPA

Lääneriigid ostavad iga päev sadade miljonite dollarite eest Venemaalt tooraineid, rahastades sellega kaudselt Ukraina konflikti, kirjutab Bloombergi kolumnist Javier Blas.

24 tunni  jooksul pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin oli tunnustanud Ukraina kahe piirkonna Luganski ja Donetski isehakanud vabariikide iseseisvust, ostsid Euroopa Liit, Suurbritannia ning USA Venemaalt kokku 3,5 miljonit barrelit naftat ning rafineeritud naftatooteid kokku enam kui 350 miljoni dollari eest.

Lisaks sellele ostsid lääneriigid tõenäoliselt veel 250 miljoni dollari eest Venemaa maagaasi ning kümnete miljonite dollarite eest alumiiniumi, sütt, niklit, titaani, kulda ning teisi tooraineid. Kokkuvõttes oli arve enam kui 700 miljonit dollarit.

Samamoodi saab see olema ka edaspidi, vähemalt praegu, tõdeb Blas. USA ning Euroopa liitlased ostavad Venemaa tooraineid ning Moskva saadab need ka teele, vaatamata suurimale kriisile varasema külma sõja osapoolte vahel pärast NLi kokkuvarisemist.

Blas tõdeb, et mõlemad osapooled on vastuoludest väga hästi teadlikud. Lääneriigid teavad, et toorained on Putini rahalehm, mis toidab tema imperaatorlikke ambitsioone, paljuski tänu kõrgetele nafta- ja gaasihindadele. Kuid liitlased on ka teadlikud, et impordi nullini langetamine tähendaks nende endi majanduste kahjustamist.

Kreml omakorda tahaks ehk loodusvarasid relvana kasutada, et need võiksid vajadusel Euroopa pimedusse jätta. Samas teavad Venemaa valitseja hästi, et loodusvarade eksport on nende majanduse eluliin.

Senini ei ole ei Moskval, USA-l ega Euroopal olnud majanduslikku, poliitilist ega sõjalist huvi naftat gaasi ja teisi tooraineid relvana kasutada.

Blas tõdeb, et Saksamaa kantsler Olaf Scholz külmutas küll gaasijuhtme Nord Stream 2 projekti, selle heakskiitmise, kuid torujuhtmele sanktsioone ei rakendatud. Blas ütleb, et nagunii oleks Nord Stream 2 heakskiitmine enne suve olnud ebatõenäoline. Ta märgib ka, et Saksamaa ei öelnud midagi teise gaasiühenduse Nord Stream 1 kohta, mis sama teed mööda juba aastaid gaasi Euroopasse on pumbanud. Miks? Küsib Blas. Ning vastab: sellepärast, et Nord Stream 2 on tühi, kuid Nord Stream 1 töös.

Nord Stream 2 olulisus on pigem diplomaatiline, mitte energeetiline. Berliini jaoks tähendab projekti peatamine, et Kremlile edastatakse sõnum ilma, et see kuidagi Saksamaa gaasitarneid mõjutaks. Ka Venemaa jaoks ei ole Nord Stream 2 tarvis, seni kui sõsartoru töötab ja gaas Saksamaale voolab.