Analüütikud selgitavad, miks senised sanktsioonid Putini külmaks jätavad

Ukraina kodanikud 24.veebruaril Türgis Istanbulis Venemaa saatkonna ee meelt avaldamas. Foto: Scanpix/YASIN AKGUL/AFP

Seni Venemaale kehtestatud lääneriikide sanktsioonid jätavad Venemaa külmaks, sest need ei avalda idanaabri majandusele erilist mõju, tõdesid Danske Marketsi analüütikud.

Danske Marketsi analüütikud tõdevad ülevaates, et senised Venemaa-vastased sanktsioonid on olnud kardetust nõrgemad. Nii näiteks on finantssektorist sanktsioonide all vaid väiksemad pangad, samas kui pangandusturust 2/3 hõlmavad Sberbank ning VTB on jäänud puutumata.

Samuti toonitavad analüütikud, et Venemaa ettevõtted on välislaenude mahtu oluliselt vähendanud ning 2014. aasta sanktsioonide kehtestamisele eelnenust on tase poole madalam. Samal ajal on Venemaa välisvaluuta reserve suurendanud ning need katavad välisvõla, mis tähendab, et Venemaa on santsioonide suhtes oluliselt vähem haavatavam.

Välismaistest kapitaliturgudest ära lõikamine on karmim meede, kuid ka siin on Venemaa suutnud oma sõltuvust lääneriikidest vähendada. Nii moodustab välisvõlg vaid 18 protsenti Venemaa sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning arvestades rahvuslikus heaolufondis hoitavate Venemaa vahendite mahtu, siis on netovõlg nullilähedane.

Lisaks moodustab välisturgudelt laenatud ning välisvaluutas antud laenude maht alla 4 protsendi Venemaa SKTst.

Alates 2017. aastast on Venemaa rakendanud konservatiivset fiskaalpoliitikat. Venemaad toetavad ka kõrged naftahinnad, ülevalpool 70 dollarit barrelist toetavad need eelarvet.

Kokkuvõttes kuulub välisinvestoritele umbes 25 protsenti Venemaa valitsussektori välisvõlast, mis analüütikute sõnutsi tähendab, et Venemaad ei ähvarda võlakriis isegi siis, kui Lääs keelab täielikult välisinvestoritel Venemaale laenamise.

Samuti ei ole analüütikute hinnangul Nord Stream 2 keelustamisel Venemaale olulist mõju. Teine torujuhe oleks senise Nord Stream 1 mahtu kahekordistanud, mis annab umbes poole Venemaa gaasiekspordist. Samas, maagaas annab Venemaa ekspordikäibest vaid kümnendiku, mis tähendab, et sellel ei ole Venemaa maksebilansile olulist mõju. «Isegi siis, kui gaasikaubandus Euroopaga täielikult lõpeb, kukub praegune eelarveülejääk ainult nulli,» märkisid analüütikud.

Karmimad sanktsioonid suurpankadele ning nende juurdepääsu peatamine välismaksete süsteemile SWIFT tähendaks küll tugevamat mõju Venemaa majandusele, kuid selle kehtestamisel on tugev vastuargument, sest see süvendaks Euroopa energiakriisi, sest Euroopa ei saaks Venemaa nafta ning gaasi eest tasuda.