:format(webp)/nginx/o/2021/05/07/13765457t1h5b26.jpg)
/nginx/o/2022/02/23/14385309t1hb8ac.jpg)
Šveits on hoidunud otsestest sanktsioonidest Venemaa vastu pärast Ukraina suveräänsuse rikkumist, teatas Šveitsi valitsus kolmapäeval.
Šveits soovib siiski veenduda, et neid ei kasutataks Euroopa Liidu kehtestatud karistusmeetmetest kõrvalehoidmiseks, vahendab Reuters.
«Liidunõukogu (valitsus) soovib tagada, et Šveitsi ei kasutata platvormina, et hiilida kõrvale ELi kehtestatud sanktsioonidest. Seetõttu analüüsitakse sanktsioone ja seejärel langetatakse otsus,» öeldi avalduses, lisades, et Šveits on pidevas kontaktis mitme riigiga, et vahetada teavet olukorra kohta.
Šveits võib võtta kohustuslikke meetmeid ÜRO, OSCE või Šveitsi peamiste kaubanduspartnerite vastu võetud sanktsioonide jõustamiseks, et tagada rahvusvahelise õiguse, eelkõige inimõiguste austamine, sõnas valitsus.
Valitsus mõistis hukka kahe Ida-Ukraina piirkonna tunnustamise iseseisva riigina Venemaa poolt, öeldes, et see on vastuolus rahvusvahelise õigusega ja rikub Ukraina suveräänsust.
«Šveits ei tunnusta nende territooriumide iseseisvust, mis jäävad Ukraina territooriumi osaks,» ütles valitsus, viidates Donetskile ja Luganskile.
Neutraalne Šveits ei võtnud ka 2014. aastal vastu Euroopa Liidu sanktsioone, mis kehtestati Venemaale Krimmi annekteerimise eest, vaid rakendas oma meetmeid, mille eesmärk oli takistada riigi ja selle finantskeskuse kasutamist ELi meetmetest kõrvalehoidmiseks.
Šveits on rahvusvahelise õiguse kohaselt kohustatud rakendama ainult ÜRO Julgeolekunõukogu kehtestatud sanktsioone.
Valitsuse käsutuses olevate kohustuslike meetmete hulka kuuluvad kaupade ja teenuste embargod, finantssanktsioonid, sissesõidu- ja transiidikeelud või nende meetmete kombinatsioon, teatas Šveitsi valitsus.