Koda rahandusministrile: ettevõtete miinimumtulumaksu tuleb aasta võrra edasi lükata

Pension tõuseb ligi 8 protsenti. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul peab Eesti riik seisma kolme põhimõtte eest ettevõtete miinimumtulumaksu direktiivi läbirääkimistel – tulumaksureformi ei tohi ellu viia enne digimaksu kehtestamist, direktiiv ei tohi kõrvale kalduda rahvusvahelisest kokkuleppest ning direktiivi jõustamise tähtaega tuleb vähemalt aasta võrra edasi lükata.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus rahandusministeeriumi poole seoses Euroopa Komisjoni poolt 2021. aasta 22. detsembril avaldatud ettevõtete miinimumtulumaksu direktiivi ettepanekuga

Eelmise aasta lõpus avalikustatud ettepaneku kohaselt peavad vähemalt 750 miljoni eurose müügituluga kontsernid maksma iga aasta tulumaksu vähemalt alammääras 15 protsenti.

Direktiivi ettepaneku kohaselt ei saa edaspidi ligikaudu 300 Eestis tegutsevat ettevõtjat kasutada Eesti ettevõtete tulumaksusüsteemi eelist, mille kohaselt maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Direktiiv mõjutab Eestis neid kontserne, mille müügitulu on vähemalt 750 miljonit eurot, ning ettevõtteid, kes kuuluvad sellistesse kontsernidesse.

Kaubanduskoda on seejuures jätkuvalt seisukohal, et Eesti tänane ettevõtete tulumaksusüsteem, mille kohaselt maksustatakse ainult jaotatud kasumit, on Eesti ettevõtluskeskkonna üheks oluliseks nurgakiviks ning selgeks rahvusvaheliseks konkurentsieeliseks.

Koja sõnul on tegemist eripäraga, mille järgi Eestist teatakse ning mille järgi Eesti eristub ja paistab silma. Samuti on tänase süsteemi positiivne mõju Eesti ettevõtetele leidnud kinnitust mitmete uuringute ning rahvusvaheliste analüüside poolt.

Seetõttu peab kaubanduskoda väga oluliseks, et direktiivi ettepanek võimaldaks maksimaalselt suurel määral säilitada Eestil praegust ettevõtete tulumaksusüsteemi. Selle eesmärgi saavutamiseks peab koja sõnul Eesti riik direktiivi ettepaneku läbirääkimistel jätkuvalt seisma kolme põhimõtte eest.

Eelmise aastal valmis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juhtimisel rahvusvaheline maksupakett, mis koosneb kahest sambast. Ühe samba moodustab ettevõtete tulumaksureform ja teise digimaks. Hetkel soovib Euroopa Komisjon kiiremini edasi liikuda tulumaksureformiga ning tegeleda digimaksuga hiljem. Kuna OECD eestvedamisel arutati mõlemat teemat ühe paketina, siis tuleb ka Euroopa Liidus mõlema teemaga samaaegselt edasi liikuda ja jõustada.

Seetõttu leiab koda, et Eesti peaks direktiivi ettepaneku läbirääkimistel Euroopa Liidus jõuliselt kaitsma seisukohta, et digimaks tuleb jõustada samaaegselt ettevõtete tulumaksureformiga.

Kaubanduskoda peab väga oluliseks, et direktiivi sisu kattuks OECD eestvedamisel heakskiidetud miinimummaksu põhimõtetega. Hetkel näeb koda direktiivi ettepanekus kahte olulist erinevust võrreldes OECD-s kokkulepituga.

Esiteks, OECD kokkulepe võimaldab igal riigil otsustada, kas kohaldada ettevõtete miinimumtulumaksu siseriiklikult või mitte. Direktiivi ettepanek sellist võimalust ette ei näe ja paneb igale liikmesriigile kohustuse miinimummaks kehtestada.

Teiseks oluliseks erinevuseks on koja sõnul see, et direktiivi ettepanek kohustab miinimummaksu kehtestama ka siseriiklikele kontsernidele, kuid OECD kokkuleppe kohaselt ei ole see kohustuslik. Kaubanduskoja hinnangul peab Eesti seisma läbirääkimistel selle eest, et direktiiv sisaldaks täpselt samu põhimõtteid, milles lepiti kokku OECD-s.

Direktiivi ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid direktiivi siseriiklikusse õigusesse üle võtma hiljemalt 2022. aasta 31. detsembriks. Selline tähtaeg on kaubanduskoja hinnangul ebamõistlikult lühike.

Arvestades, et direktiivi ettepaneku üle käivad Euroopa Liidus alles läbirääkimised ehk direktiivi sõnastuses ei ole veel kokku lepitud ning direktiiv on väga mahukas, nüansirikas ja detailiderohke, siis ei ole koja hinnangul reaalne, et liikmesriigid suudavad direktiivi nii kiiresti üle võtta.

Isegi kui direktiivi sõnastus oleks tänaseks kokku lepitud, ei oleks realistlik, et Eesti suudaks nii lühikese aja jooksul teha vajalikud muudatused tulumaksuseaduses. Seetõttu peab Eesti kaubanduskoja sõnul kindlasti seisma selle eest, et direktiivi ülevõtmise tähtaeg lükkuks vähemalt ühe aasta võrra edasi.