Energiahüvitise saamiseks on tulnud 69 000 taotlust

Energiahüvitise toetuse taotlemine Foto: Eero Vabamägi

Elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete osaliseks tasumiseks oli teisipäevase seisuga kohalikele omavalitsustele laekunud ligi 69 000 taotlust.

Toetus on mõeldud kuni keskmise sissetulekuga inimestele tavapärasest kõrgemate energiakulude katmiseks. Toetust on makstud 47 000 taotlejale kogusummas seitse miljonit eurot.

Riigihalduse minister Jaak Aab nentis, et vahepeal tekkis väike segadus sellega, et kui elektri ja gaasi arved on väiksemad, kas siis enam koduvallast hüvitist ei saa. «Saab ikka, arved, mille alusel taotletakse, on küll elektri ja gaasi puhul mõnevõrra väiksemad, kuna sealt on automaatse meetme osa maha arvatud, ent siiski võib ülejäänud koguselt hüvitisena tagasi saada arvestatava kuluosa,» selgitas Aab.

Omavalitsused on teinud 47 000 toetuse maksmise otsust ning seni on hüvitiseks kogusummana kulunud seitse miljonit eurot. Keskmiseks väljamakseks on kujunenud 150 eurot ning toetusest 87 protsenti on läinud elektrikulude hüvitamiseks, üheksa protsenti gaasi- ja neli protsenti kaugkütteks.

Hüvitist energiakulude katteks saab taotleja, kelle sissetulekud jäävad alla mediaantaseme. Seda arvutatakse ühe täiskasvanu kohta 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase inimese kohta 563 eurot ja 13 või nooremate laste kohta 338 eurot. Infot selle kohta, kas perel on hüvitisele õigus ning kui suur see võiks ligikaudu olla, saab vaadata hüvitise kalkulaatori abil.

Hüvitatakse 80 protsenti elektri, gaasi ja kaugkütte hinnatõusu osast ning toetuse ülempiir kõigi energiakulude peale kokku on 500 kuus ja alampiir 10 eurot taotluse kohta.