Venemaa sõjakäik kiirendab hinnatõusu ja nudib majandust

USA börsidel oli ärevaid märke näha juba veebruari alguses, kui maad võttis aimdus, et föderaalreserv vähendab toetust majandusele. Foto: David L. Nemec/New York Stock Exchange via AP/Scanpix

Kui Venemaa president Vladimir Putin teatas, et tunnustab Ida-Ukraina Donetski ja Luganski isehakanud nn rahvavabariiki iseseisvate riikidena, kerkis Brenti toornafta hind ligi neli protsenti, 99 dollarini barreli eest. Maagaasi hind tõusis eile hommikul ligi kümnendiku võrra. Ehkki hinnad õhtuks pisut vajusid, saab üha selgemaks, et energia kallinemisega seotud hinnatõusud ei ole sugugi nii lühiajalised, kui keskpangad on seni lootnud. Kiirenev inflatsioon ei tähenda aga mitte ainult üha suuremaid energia- ja poearveid, vaid ohustavad ka edasist majanduse taastumist koroonakriisist.

Nafta on kallinenud kahe kuuga kolmandiku võrra. Bloomberg Economicsi šokimudeli põhjal tõstab nafta hinna tõus 100 dollarini USAs ja Euroopas aasta teisel poolel inflatsiooni umbes pool protsenti. JPMorgan Chase & Co hoiatab aga, et tõus 150 dollarini barreli eest sisuliselt peataks globaalse majanduskasvu ja kergitaks hindu koguni seitse protsenti, mis ületab umbes kolm korda enamiku rahapoliitika kujundajate sihte.

Jaanuari lõpus langetas rahvusvaheline valuutafond (IMF) maailmamajanduse kasvuprognoosi oktoobris ennustatud 4,9 protsendilt 4,4 protsendile. Tarbijahindade prognoosi tõstis IMF samas 2,3 protsendilt arenenud riikides 3,9 protsendile ning arengumaades 5,9 protsendile.

Eesti kohta langetas jaanuaris 0,5 protsendi võrra 3,5 protsendini oma majanduskasvu prognoosi aga Swedbank. Samas tõstis pank tarbijahindade kasvu ootusi 4,6 protsendilt kuuele protsendile.