Uuring: tippjuhtide hinnang valitsuse tööle on langenud

PM Majandus
Copy
Vabariigi valitsuse pressikonverents Stenbocki majas. Peaminister Kaja Kallas (RE), paremal tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE).
Vabariigi valitsuse pressikonverents Stenbocki majas. Peaminister Kaja Kallas (RE), paremal tervise- ja tööminister Tanel Kiik (KE). Foto: Eero Vabamägi

Viimase aastaga on tegevjuhtide positiivne hinnang Eesti valitsusele tõusnud vaid maksukeskkonna konkurentsivõime suurendamise osas (+6%), hinnangud teistele tegevustele on kas jäänud samaks või langenud, selgus ärinõustamisettevõtte PwC (PricewaterhouseCoopers) läbi viidud Balti tippjuhtide uuringust.

«Kui eelmisel aastal olid tippjuhtide hinnangud valitsuse tegevuse tõhususele praktiliselt kõigis kategooriates paranenud, siis sel korral on pilt veidi teine,» tõdes PwC Eesti juhtivpartner Teet Tender. «Eelmise aastaga võrreldes on enim langenud riigihalduse kulude vähendamise (-18%) ning riigikaitse ja julgeoleku (-13%) valdkondade tõhususe hinnangud,» tõi ta näiteks.

«Ka Covid-19 kriisi haldamisel oli Eesti valitsuse edukus tegevjuhtide hinnangul pigem keskmisel tasemel – parem kui Läti tippjuhtide hinnang oma valitsusele ja kehvem kui Leedu oma,» rääkis Tender.

«Kõige positiivsemalt hindasid Eesti tippjuhid valitsuse poolt sobivate meetmete kasutamist haiguspuhangu kontrollimiseks – 31% pidas rakendatud meetmeid tõhusaks, kuid samas polnud tegevjuhid rahul meetmete õigeaegse rakendamise (57% pidas ebatõhusaks) ja meetmete selgitamise edukusega – 67% vastanutest pidas selgitustööd ebatõhusaks.»

Laias laastus võib aga uuringule tuginedes öelda, et tippjuhid on Eesti valitsuse tegemistega pigem siiski rahul, ütles Tender. Enim ollakse valitsust puudutavate küsimuste osas Eestis jätkuvalt rahul riigikaitse ja riikliku poliitikaga (54% vastanutest).

Kõige ebatõhusamaks peetakse uuringu kohaselt valitsuse edusamme seoses riigihalduse kulude vähendamisega (76% vastanutest), tööturu lahti hoidmisega kolmandatest riikidest tulevatele inimestele (67%) ja hariduspoliitika vastavust majanduskeskkonna muutustele. «Neist kahe viimase puhul ei olnud ka ühtegi vastajat, kes oleks valitsuse tegevusi antud valdkondades väga efektiivseks pidanud,» tõdes Tender.

Millised peaksid Eesti tippjuhtide arvates olema aga valitsuse prioriteedid?

Üle poolte Eesti tegevjuhtide arvates peaks Eesti valitsus pidama prioriteediks tööturu avatust (57%), hariduspoliitika vastavust majanduskeskkonna muutustele (55%) ja maksukeskkonna konkurentsivõimet (52%).

Üllatuslikult peaks valitsus tippjuhtide arvates kõigist teemadest kõige vähem prioriteetseks pidama ettevõtete pandeemia-järgse toimetulemise toetamist – seda pidas oluliseks prioriteediks vaid 14% tippjuhtidest.

PwC globaalses tippjuhtide uuringus osales ligi 4500 tippjuhti üle kogu maailma. PwC Baltikumi uuring viidi läbi detsembris 2021 ja sellles osales ligi 300 tippjuhti Eestist, Lätist ja Leedust.

Tagasi üles