Kinnisvarahindade tõusu taga varitseb laenajaid veel suurem oht

Mereäärsed uusarendused Kopli liinidel. Foto: Sander Ilvest

Eesti Panga värskest majanduse rahastamise ülevaatest selgub, et kõige raskem on teenitud palga eest eluaset soetada Tallinnas ja Tartus ning Eesti-siseselt on käärid ostujõu vahel pea seitsmekordsed. Keskpank kasutab eluaseme kättesaadavuse hindamiseks aastase mediaanpalga ja eluaseme mediaanhinna suht­arvu igas maakonnas ja linnas. Kui Harjumaal oli see näitaja mullu 6,5 ja Tallinnas lausa 7,3, siis Valgas ja Ida-Virumaal aga 1,1.

«Rahvusvaheliselt kasutatakse näitaja kohta piire 3,0 ja 5,0, kus indeksi väärtus kuni 3,0 tähendab, et kinnisvara on taskukohane, ning indeksi väärtus 5,0 või üle selle näitab, et eluaseme ost käib elanikkonnale märkimisväärselt üle jõu,» tõdetakse ülevaates. See tähendab, et Harjumaal, Tallinnas ja Tartumaal on kriitiline piir ületatud juba aastaid tagasi.

Kolmanda kvartali lõpus võimaldas Eesti mediaanpalk osta laenuga ligi 60 ruutmeetri suuruse mediaanhinnaga korteri. «Kui aga eeldada, et laenuvõtja saab või soovib võtta laenu mahus, kus laenu teenindamise kulu osakaal sissetulekust, laenu tähtaeg ja omaosalus on pankade väljastatud laenude keskmised, võimaldas Eesti mediaanpalk kolmanda kvartali lõpus osta ligi 37-ruutmeetrise mediaanhinnaga korteri. Tallinnas ühe inimese mediaansissetulekust keskmise suurusega korteri ostmiseks ei piisa ning kättesaadav ruutmeetrite arv on pisut vähenenud,» seisab ülevaates.