Kiire interneti toppamine tõi ministrile etteheite: teil on nõrk närvikava!

Ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt vastas eile kuuldud etteheidetele, et tema ei saa vastutada eelmiste ministrite tegemiste ja tegematajätmiste eest. Foto: Eero Vabamägi

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni ajendas eile istungit korraldama riigikontrolli eelmisel nädalal avaldatud audit interneti juurdepääsuvõrkude rajamise tulemuslikkuse kohta. Riigikontrolör Janar Holm tõdes istungil, et aastaid vindunud ettevõtmine – viia maapiirkondadesse kiire internetiühendus – ei edene sugugi.

Riigikontrolli auditijuht Toomas Viira märkis, et vaatamata majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eraldatud 35 miljonile eurole ei ole nn turutõrkepiirkondades interneti kättesaadavus märkimisväärselt paranenud ning seejuures on kiire netivõrgu valmimiseks seatud tähtaeg nihkunud 2015. aastalt algul 2020. aastale ja nüüd juba 2030. aastale. Viira sõnul pole MKM tundnud ka piisavalt huvi kohalike elanike sooviavalduste vastu ja võrku on ehitatud põhimõttel «võimalikult odavalt, võimalikult palju

Viira soovitas ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutile, et viimane koostaks realistliku pikaajalise plaani. «Teha kindlaks prioriteedid: kellele, kuhu, mis järjekorras ja millal ehitame,» sõnas ta. Viira sõnul on oluline arvesse võtta näiteks selliseid nüansse, kas mingis kohas elab lasterikas perekond, kes vajab kiiremat internetti. «Kellel on vaja mitmekesi korraga ühenduses olla, teha kaugtööd ja osaleda distants­õppetundides,» selgitas ta.

Istungil sai Sutt otsuse eest teravat kriitikat riigikogu lairiba toetusrühma aseesimehelt Andres Metsojalt (Isamaa). «Lugupidamine teile, aga ei arvanud, et teil on selles küsimuses nii nõrk närvikava,» ütles Metsoja.