Kuigi poodi minnes rahakott seda ei tunneta, selgub Briti uuringust, et Eestis on esmased toidukaubad, nagu puuviljad, köögiviljad ja piimatooted ühed maailma odavamad.
GRAAFIKUD ⟩ Kas tõesti: Eestis on toidukaubad ühed maailma odavamad (1)
Nimelt analüüsisid Money analüütikud nädalast ostukorvi maksumust 36 riigis ning tegid tulemustest pingerea.
Nädalasse ostukorvi kuulus
1 liiter piima
12 muna
350 g juustu
500 g õunu
600 g banaane
600 g apelsine
300 g tomateid
1 kg sibulat
1 salatipea
1500 g leiba
250 g riisi
1 kg kartulit
300 g kanafileed
100 g veiseliha
Nädala ostuindeksi tulemused näitavad, et kõige kallimad on toidukaubad Šveitsis, kus tuli ostukorvi eest välja käia 42,89 eurot. Lõuna-Koreas oli summa 31,87 eurot ning Norras 31,11 eurot.
Kõige odavamad on toiduained aga Türgis, kus nädalase ostukorvi eest tuli tasuda enam kui viis korda vähem kui Šveitsis, vaid 7,97 eurot.
Eesti on kõige odavamate toidukaupade edetabelis 8. kohal ning ostukorvi eest tuli välja käia 13,07 eurot.
Üks asi on toiduainete hinnad, aga veelgi olulisem, milline on see hind võrreldes inimeste sissetulekuga. Ka selle võrdluse tegi uuringufirma ära ja koostas edetabeli, kui palju moodustab kuise toidukaupade ostukorvi hind sissetulekust. Iseasi, kas need numbrid meile ka tõesed tunduvad.
Sellest tabelist selgub, et kõige kehvemas olukorras on mehhiklased, sest neil tuleb kuisest keskmisest sissetulekust toidukorvile kulutada 4,65 protsenti. Lõuna-Korea elanike sissetulekust kulub toidukorvile 4,44 protsenti ning jaapanlastel 4,39 protsenti.
Kõige paremas seisus on aga hollandlased, kel tuleb oma sissetulekust toidule kulutada vaid 1,97 protsenti. Poolakatel kulub toidukorvile sissetulekust 1,98 protsenti. Saksamaa elanike sissetulekust võtab toit 2,05 protsenti ning Suurbritannias 2,10 protsenti.
Taskukohasuse edetabelis on eestimaalased kehvemas seisus: taskukohasuse tabelis oleme 24. kohal ehk tagantpoolt 12., ning meie keskmisest sissetulekust võtab toit keskmiselt 2,49 protsenti.