Eesti õlleturg kasvab piirikaubanduse kahanemise arvelt

Õlut täis ostukorv. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Eesti õlleturg kasvas 2021. aastal 6 protsenti, põhiline kasv tuli Läti piirikaubanduse kahanemise arvelt. Kasvust said osa eelkõige kohalikud suurtootjad, väiketootjate osakaal õlleturul on langenud 2,7 protsendile.

Möödunud aasta oli teine koroonapiirangute aasta ning administratiivsete turumoonutuste mõjuga on suuremad Eesti joogitootjad hästi kohanenud. Rahandusministeeriumi poolt esitatud alkoholi aktsiisilaekumiste järgi tehtud analüüsist on näha kui palju erineva kategooria alkohoolseid jooke Eestis aasta jooksul müüdi.

Õlle müügist laekus üle 59 miljoni euro aktsiisi ehk kolme miljoni võrra rohkem kui aasta varem ning õlut müüd Eestis 6 protsenti rohkem kui 2020. aastal. Aktsiisisoodustust saavatelt väiketootjatelt laekus 0,8 miljonit eurot.

«Väiketootjate osa Eesti õlleturul on langustrendis. 2020. aastal moodustas nende müük 2,9 protsenti turust, mullu langes osakaal 2,7 protsendini, mistõttu turu kasvust said osa ennekõike suuremad tootjad,» lausus Eesti Õlleliidu juht Peeter Võrk

Eesti siseturu müügi kõrval toodi Lätist Eestisse eelmisel aastal ligikaudu seitse protsenti siin tarbitavast õllest. 2018. aastal oli Läti piirikaubanduse osakaal Eesti tarbimisest 29%, 2019. aastal 23% ning 2020. aastal 12%.

«Õlle müük Eesti turul küll eelmisel aastal kasvas, kuid see ei ole kasvatanud tarbimist, kuna eestimaalased on toonud oma ostud Läti piirilt taas Eestisse. Käesoleval aastal näeme Läti piiri osakaalu jätkuvat langust 5 protsendile,» prognoosis Võrk.

«Kuigi toitlustus- ja lõbustusasutused on olnud korduvalt sunnitud uksed sulgema või olema avatud lühendatud ajaga ning turism on pea olematu, on suuremad õlletootjad suutnud keerulise ajaga hästi toime tulla. Märkimisväärselt on kasvanud ka joogitootjate eksport,» lisas ta.