Eestlaste tung maale lõi mullu rekordi

Kõige paremini lähevad kaubaks maamaja 100 kilomeetri raadiuses linnast. Foto: Urmas Luik

Teisel pandeemia-aastal algas Eestis suur maalekolimine, kui väljaspool suuremaid linnu vahetas omanikku veerandi jagu rohkem maju ja poole rohkem raha kui aasta varem.

2021. aastal vahetas väljaspool Tallinna, Tartut ja Pärnut omanikku rekordilised 5000 elamut ja suvilat ning 571 miljonit eurot, näitas LVM Kinnisvara analüüs. Ka kasvas keskmine ruutmeetrihind tehingutes umbes veerandi võrra, ulatudes majade puhul 660 euroni ja suvilate puhul 864 euroni.

«Esimene pandeemialaine taandus kiiresti ja jutud üleüldisest metsa taha kolimisest lõppesid kevadega,» ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. «Teine laine tõi mõistmise, et viirus jääb meiega kauaks, ning siis hakkasid linnainimesed ka päriselt maakodusid otsima.»

Saksingu kinnitusel kolivad täiskohaga maale vähesed, tüüpiliselt jäetakse linnakodu alles ja otsitakse maakodu sellest kuni tunnise autosõidu kaugusele. «Eelistatakse toimivat maja veekogu ligiduses,» kirjeldas Saksing. «Kõige odavamad majad kipuvad ostjat ootama kõige kauem, sest päevinäinud talukoha elamisväärseks tegemine on ajaliselt ja rahaliselt kurnav.» 

Romantiliselt räämas maamaja kordategemise kulud saavad müügile takistuseks. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Saksingu hinnangul jõuab kaasaegne elamuarendus peagi ka linnadest kaugematesse piirkondadesse.

«Kaugemal on palju rätsepatööd – juurdepääsuteed, trassid, kaablid peavad kõik olema pikemad, ehitustransport kallim, tööjõudu vähem,» märkis ta. «Aga raha liigub täna linnadest ka kaugematesse kohtadesse ja kus raha ees, on teenused järel.»