/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/01/03/11693735t1h87b4.jpg)
Eurostati andmeil ulatus fossiilkütuste osakaal Eesti energiavarustuses 2020. aastal 66 protsendini, mis jäi aga pisut alla Euroopa Liidu (EL) keskmisele, 70-protsendisele osakaalule.
Eesti kasutab vähem fossiilkütust kui Euroopa Liit keskmiselt
EL-i keskmine vähenes võrreldes 2019. aastaga 1 protsendipunkti, ent võrreldes 1990. aastaga, mil andmete kogumist alustati, on langus olnud 13 protsendipunkti. Peamiselt on näitajat mõjutanud taastuvenergia osakaalu suurenemine.
Suurim fossiilkütuste osakaal oli 2020. aastal Maltas – 97 protsenti. Järgnesid 90 protsendiga Holland, 89 protsendiga Küpros, 87 protsendiga Iirimaa ja 86 protsendiga Poola. Enamustes liikmesriikdies jäi näitaja 85 ja 60 protsendi vahemikku. Alla 60 protsendi energivarustusest moodustasid fossiilkütused vaid viies liikmesriigis: 59 protsenti Taanis, 57 protsenti Lätis, 48 protsenti Prantsusmaal, 41 protsenti Soomes ja 31 protsenti Rootsis.
Samas on viimasel kümnendil fossiilkütuste osakaal langenud kõigis liikmesriikides, enim Eestis, kus 2010. aastal oli näitaja 91 protsenti, 2020. aastal aga juba 66 protsenti. Suured langused toimusid ka Taanis, kus osakaal vähenes 22 protsendipunkti 59 protsendile, ja Soomes, kus näitaja langes 16 punkti 41 protsendile. Väikseim oli langus Belgias – 2 punkti 76 protsendile. Järgnesid 3-punktiste langustega Saksamaa ja Malta, kus 2020. aastaks ulatus fossiilkütuste osakaal 78 ja 97 protsendini.
Võrreldes 2019. aastaga tõusis fossiilkütuste osakaal vaid kahes riigis – 1 punkti Leedus ja 0,1 punkti Maltal. Suurimad langused toimusid aastaga Eestis ja Taanis, vastavalt 7 ja 5 protsendipunkti. Portugalis, Lätis, Hispaanias, Bulgaarias ja Luksemburgis vähenes osakaal aastaga 4 punkti.