SEB: süvenev tööjõupuudus pole majandusele tingimata halb
18. veebruar 2022, 17:52
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor toob panga nädalakommentaaris välja, et kuigi tööhõive on endiselt kaugel kriisieelse taseme saavutamisest, valmistab töötajate värbamine ettevõtetele suuri raskuseid, mis majanduse jaoks ei pruugi aga olla halb.
«Lõppeval nädalal statistikaameti poolt avaldatud andmed olukorra kohta tööturul pakkusid korraga nii positiivseid kui negatiivseid üllatusi. Kui alustada positiivsetest, siis hea uudis oli kindlasti töötuse langemine kõigest 5,2 protsendini juba eelmise aasta lõpus. SEB viimases majandusprognoosi julgesime sellise taseme saavutamist loota alles 2022. aasta teises pooles,» kirjutab Nestor.
Halvem uudis on analüütiku sõnul aga see, et oodatust tagasihoidlikumaks jäi tööhõive paranemine. «Kui koroonakriisist põhjustatud majanduslangus oli Eestis üks Euroopa väikseimatest, siis tööhõive langus vastupidiselt üks kõige suurematest. Kui kriisi eel küündis tööhõive 70 protsendi lähedale, siis 2022. aastal kukkus see kiirelt kõigest 66 protsendile,» tõdes ta.
Nestori sõnul hakkas jõulisemaid märke hõive taastumisest märgata olema 2021. aasta suvest, ent edasine hoog on olnud oodatust tagasihoidlikum. «Mullu viimases kvartalis jõudis tööhõive 67,6 protsendini, mis oli eelmise kvartaliga võrreldes vaid 0,2-protsendine paranemine. Kriisieelse ajaga võrreldes tähendab see seda, et tööturult on endiselt kadunud pea 12 000 inimest,» tõi ta välja.
Suur tööjõuvajadus
Teadmine, et tööturul on endiselt lõtku ja 12 000 inimest saaks ehk sobivate tingimuste korral uuesti tööle asuda, võiks analüütiku hinnangul olla hea uudis tööjõupuuduses vaevlevale ettevõtlussektorile.
«Jaanuari konjunktuuriuuringu põhjal on ettevõtete värbamisvajadus küll grammike vähem kriitiline kui detsembris, ent endiselt väga kõrgel tasemel. Eriti suures tööjõuvajaduses vaevlevad tööstus- ja ehitussektor,» märkis ta.
Tööstuse tööjõuvajadus püsib Nestori sõnul jätkuvalt ajaloolise kõrgtaseme lähedal ja ka ehitusettevõtjad pole töötajate värbamise osas olnud nii innukad viimase kümnekonna aasta jooksul.
«Lisaks on kaks järjestikust kuud olnud tavapärasega võrreldes väga kõrge ka jaekaubandusettevõtete hinnang tööjõu juurde värbamise vajadusele. Viimast võiks ehk siduda ka uute tegijate sisenemisega Eesti jaekaubandusmaastikule. Jaanuari seisuga on vähemalt konjunktuuriuuringu põhjal mõneti tagasihoidlikum värbamisplaanides teenindussektor, kuid ka seal jagub küllaga ettevõtteid, kes tahavad töötajaid juurde värvata,» lausus analüütik.
Lihtsaid valikuid ei ole
Ettevõtete julged värbamisplaanid on tema hinnangul suure tõenäosusega aga liialt optimistlikud. «Anekdootlikud lood luhtunud värbamiskonkurssidest käivad käsikäes aina tõusva vabade ametikohtade arvuga, mis ilmselt lõi juba eelmise aasta lõpus kriisieelse rekordi. Tööjõukriisis vaevlevatele ettevõtetele annab see sisuliselt kolm valikut – kas värvata tööle inimesi, kellel puuduvad vastavad oskused, meelitada töötajaid oluliselt kallima palga eest üle konkurentide juurest või tuua töötajaid välismaalt. Odav ega mugav ei ole neist ükski,» tõdes Nestor.
Kui mõelda sellele, millistes gruppides on enim värbamispotentsiaali, siis tasub tema sõnul taas süüvida statistikasse. «Näiteks tundub üks potentsiaalne alahõivatud grupp tööturul olema mitte-eestlastest naised, kelle tööhõive määr on pea 10 protsenti madalam eesti rahvusest naiste omast. Paratamatu näib ka see, et tööandjate roll tööjõu koolitamisel aina suureneb,» möönis analüütik.
Nestor lisas, et töösuhted on muutunud lühemaks ja vähegi lihtsamate ametite puhul ei ole enam realistlik oodata, et kutsekoolid kogu koolitusvajaduse katavad – seda eriti noorte õppijate puuduse valguses.
Töötajate hankimine nende üle ostmise teel kipub tema sõnul olema kallis lõbu – paariprotsendise palgatõusu nimel vahetavad paati vähesed. Seetõttu jääb see pigem vahendiks ettevõttele hädavajalike spetsialistide leidmisel, mitte laiade masside värbamisel. «Kui ikkagi vajad 100 müüjat, siis neile turuhinnast 20 protsenti kõrgemat palka makstes äriplaan ilmselt paraku lihtsalt enam ei tööta,» nentis analüütik.
Mis puudutab võõrtööjõu värbamist, siis seni on see olnud vähemalt kolmandatest riikidest pärit inimeste puhul komplitseeritud. «Takistuseks siis nii iga-aastane sisserände piirarv, kõrge palganõue ja lõpuks lühike periood, mille vältel ajutistel töötajatel on võimalik Eestis viibida. Et kitsaid piiranguid on nüüd hakatud üle vaatama on asjade loomulik käik ja rikka riigi tunnus. Peaasi, et selle arvelt ühel päeval jätkusuutmatuid ärimudeleid ei hakata doteerima,» toonitas ta.
Alternatiivina võiks investeerida tootlikusse
Eri variantide kõrval, kuidas tööjõudu juurde hankida on veel üks võimalus – piirduda olemasolevaga. Ja ilmselt saab see analüütiku prognoosil olema tegelik stsenaarium paljude ettevõtte jaoks. Seejuures on see tema sõnul parim lahendus ka majanduse kui terviku jaoks.
«Kiire majanduskasvu tulemusena on töötaja kohta teenitav tulu tõusnud, kuid mitte kõikjal. Eriti silmatorkav on madal tootlikkus töötlevas tööstuses, kus efektiivsete tootmisettevõtete kõrval on hulk neid, kelle toodang on odav ja tootmine liialt tööjõumahukas. Väljapääs on investeerida rohkem tehnoloogiasse ja tootmist rohkem automatiseerida,» selgitas ta.
Kaudseid märke sellest Nestori sõnul juba ka on – tööstusettevõtete laenamisaktiivsus on viimastel kuudel selgelt tõusnud. «Loodetavasti liigub see raha just taolistesse investeeringutesse. Jääb aga ka hulk ettevõtteid, kes ei ole võimelised investeerima või kelle tootmisprotsesse seda ei võimalda. Kui liigkiire tööjõukulude tõus sunnib neid uksi sulgema, siis on see majanduse jaoks aga pigem kasulik – vabanev tööjõud leiab väärilisemat rakendust mujal,» võttis ta kokku.