/nginx/o/2021/07/02/13888184t1h7a49.jpg)
Järjest rohkem riike ja ettevõtteid maailmas katsetavad neljapäevast töönädalat, kui Eestis takistab lühemale töönädalale üleminekut tööjõupuudus ja palgavaesus, mis sunnib paljusid inimesi viie päeva asemel töötama summaarselt suisa kümme tööpäeva nädalas.
Sel nädalal kiitis Belgia valitsus heaks neljapäevase töönädala. Valitsuse kokku lepitud tööturu reformipakett annab töötajatele ka õiguse pärast tööaega tööseadmed välja lülitada ja tööga seotud sõnumeid eirata ning tööandja ei saa seda talle pahaks panna.
«See leping on innovaatilisema, jätkusuutlikuma ja digitaalsema majanduse teejuht, mille eesmärk on muuta inimesed ja ettevõtted tugevamaks,» ütles Belgia peaminister Alexander de Croo.
Belgia süsteemi kohaselt saaksid töötajad praeguse viiepäevase nädala nelja päeva peale tihendada. Praktikas tähendab see 38-tunnise töönädala säilitamist koos täiendava puhkepäevaga, mis kompenseerib pikema tööpäeva. Kuue kuu pikkune periood valiti selleks, et töötaja vale valiku korral liiga kauaks toppama ei jääks. Reformide seadusesse viimine võib aga võtta kuid, kuna seaduseelnõu peavad enne vastuvõtmist läbima parlamendis mitu lugemist.
Tegemist ei ole uue algatusega, aastatel 2015-2019 katsetas neljapäevast töönädalat edukalt Island, kus enamikes töökohtades jäi töötajate efektiivsus kas samale tasemele või isegi tõusis. Nüüd on 86% Islandi töötajate tööaeg sama töötasu juures kas juba vähenenud või on neil õigus lühemale tööajale.
Ka Hispaania katsetab neljapäevast töönädalat, seda nii pandeemiast tingitud raskuste kui ka töö automatiseerimise tõttu. Erinevad ettevõtted eri riikides on samuti pakkunud oma töötajatele võimalust neljapäevaseks töönädalaks ning Rootsi on katsetanud kuuetunniseid tööpäevi. Eesti jaoks on aga mõlemad veel väga kauged ja kättesaamatud.
«Meie oleme skeptilised, sest meil on inimesi, kes töötavad kahel kohal ehk kümme päeva nädalas ja seda rahalistel põhjustel,» ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson.
Kindlasti elab meil Kalamajas selliseid inimesi, kes saavad ka täna endale neljapäevast töönädalat võimaldada, küsimus on aga selles, kuidas kõik ülejäänud sellest osa saaksid.
Peep Peterson
Sellisteks inimesteks on Petersoni sõnul tüüpiliselt päästja, kes töötab esmalt kiirabis, siis teeb oma vahetused päästeametis ja pärast seda sõidab veel ka Bolti. Enne lühendatud töönädala arutamist peaks need inimesed saama leevendust oma töökoormusele.
«Kindlasti elab meil Kalamajas selliseid inimesi, kes saavad ka täna endale neljapäevast töönädalat võimaldada, küsimus on aga selles, kuidas kõik ülejäänud sellest osa saaksid,» ütles Peterson. «Praegu oleme teinud tervist kahjustavatel töödel töötajate tööandjatele ettepaneku kaaluda, kuidas inimesed saaks vähem töötada, esialgu paar tundi, siis pool päeva ja lõpuks terve päeva, et viibida vähem selles tervist kahjustavas keskkonnas.»
Tervise ja tööminister Tanel Kiige sõnul on lühema töönädala näol tegu huvitava algatusega, kuid kõik sellised ümberkorraldused eeldavad ühiskonnas põhjalikku analüüsi ning läbirääkimisi tööandjate ja ametiühingutega.
«Meil on palju teenuseid, mis on iga päev kättesaadavad nagu meditsiin, klienditeenindus, transport. Kas me suudame neljapäevase töönädala korral kõike seda tagada?» tõi Kiik välja ühe probleemi. «Teine küsimus on, kas neljapäevane töönädal saab olema neli korda kaheksa või kümme tundi ehk kas töötundide arv ka väheneb või tehakse sama arv töötunde ära nelja päevaga.»
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul oleks lühem töönädal hea motivaator, kui sama töö on võimalik lühema ajaga ära teha, kuid kindlasti ei juhtu see üleöö ega seaduse jõuga.
«Regulatiivse jõuga peale surutud lahendus vähendaks majanduskasvu ja riigieelarve tulusid, samas sunnib tõstma maksukoormust ja vähendab avalike teenuste kättesaadavust,» rääkis Aas. «Tasub endalt küsida, kas oleme valmis selleks, et saame avalikult sektorilt sama maksuraha eest 20% vähem, kui ametnikud, arstid ja õpetajad reedeti ei tööta? Kui pikaks venib laste kooliaeg või ravijärjekord? Kust võtame need täiendavad politseinikud, päästjad ja hooldajad, keda praegugi napib?»
Tasub endalt küsida, kas oleme valmis selleks, et saame avalikult sektorilt sama maksuraha eest 20% vähem, kui ametnikud, arstid ja õpetajad reedeti ei tööta?
Arto Aas
Kui Belgia loodab eksperimendiga suurendada tööhõivet praeguselt 71 protsendilt 80 protsendile, siis Eesti sellist probleemi ei ole. Vastupidi, Eesti on paradoksaalses olukorras, kus korraga on nii tööpuudus kui ka tööjõupuudus.
«Juba praegu on Eestis tööpuuduse asemel tööjõupuudus, mis on saanud suurimaks arengupiduriks ning mis lähiaastatel rahvastikutrendide tõttu hoogsalt süveneb. Tööpuudus on madal ja meil pole kusagilt võtta neid inimesi, kes täiendava töö teiste eest ära teeks,» ütles Aas.
Ka minister Kiik muretseb selle üle, kuidas riiki toimivana hoida, teenuseid pakkuda, tootmist jätkata, lisandväärtust luua. «Ma ei ütle, et lühendatud töönädal pole Eestis reaalne ega tehtav, aga paljud nüansid on vaja läbi arutada,» ütles Kiik.
Kiik näeb Eesti puhul efekti töö, vaba aja ja pereelu tasakaalustamise vaates, sest on päris palju inimesi, kes kasutaks võimalust rohkem oma sõpradele ja hobidele pühenduda. «Aga seal tuleb vaadata kõike muud ka, osakoormusega töötamine on meil võimalik praegugi,» märkis Kiik.
Ametiühingu liidri Peep Petersoni sõnul valivad Eestis paljud inimesed enne palga kui vaba aja, sest neil on palgast puudus. «Aga loomulikult, kellel on võimalik lühemat töönädalat rakendada, siis neile on see õige mõte,» lausus Peterson. Ta ei välista seda ideed ka Eestis, kuid ta ei näe praegu võimalust, kuidas laiem töötajaskond selles osa saaks.
Ma ei ütle, et lühendatud töönädal pole Eestis reaalne ega tehtav, aga paljud nüansid on vaja läbi arutada.
Tanel Kiik
Ka Arto Aas viitas paindlikule töökorraldusele, kaugtööle ja vähendatud koormuse kokkuleppe võimalustele, kuid möönis, et see ei pruugi olla inimestele vastuvõetav, kui selle tulemusel väheneb palk.
«Eestis on probleemiks ka asjaolu, et paljudes sektorites, näiteks ehituses, teeninduses ning kaubanduses ei ole võimalik neljapäevase töönädala kehtestamisega töötajate produktiivsust oluliselt tõsta ning seetõttu jääks mingi osa tööst praeguste töötajate poolt lihtsalt tegemata,» ütles Aas.
Aasa sõnul peab Eestis pingutama selle nimel, et töötamine muutuks üha targemaks ja toodaks kõrgemat lisandväärtust. «Töösuhete paindlikkus ja mitmekülgsus on samuti ajas kasvav. Seepärast peakski riik pigem soodustama tööregulatsioonide suuremat paindlikkust, millega ometi väga usinalt ei tegeleta,» märkis Aas.
/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2022/01/12/14306069t1h571c.jpg)
