/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/02/17/14371581t1h61de.jpg)
Valitsus toetas neljapäeval riiklikult tagatud elamumajanduslaenude määruse täiendamist uute sihtgruppidega, lisades sinna lasterikka pere ning maapiirkonnas eluaseme omandaja või rekonstrueerija.
Riik tahab soodustada lasterikaste perede eluaseme ostu
Lasterikka pere puhul soovib riik soodustada üürimise asemel eluaseme ostu, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kodu omandamine on raske eelkõige üüripinnal elavatel kolme ja enama lapsega leibkondadel, keda on hinnanguliselt kuni 1200. Korteri üürimine tähendab üldjuhul suuremat väljaminekut võrreldes laenumaksega ning kaotatud võimalust koguda kapitali.
Riik soovib alandades minimaalse omafinantseeringu nõuet 10 protsendilt 5 protsendile lühendada omafinantseeringu kogumise tähtaega. Omafinantseeringu täielik kaotamine ei ole otstarbekas, kuna ei ole kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõttega.
Tagatise ülempiiriks seatakse 50 000 eurot, maapiirkonnas eluaseme omandaja või rekonstrueerija puhul seab riik tagatise ülempiiriks aga 80 000 eurot. Selline kodulaenu käendus peaks lahendama madalast kinnisvara väärtusest tuleneva turutõrke, sest pangad väljastavad laenu tagatisvara alusel, samas ei ole tagatise väärtus selleks piisav.
Lisaks ei pruugi maapiirkonnas asuv kinnisvara olla likviidne ja selle väärtus on ajas liiga muutuv, mistõttu ei soovi pangad ka kinnisvara tagatisel maapiirkonnas laenu väljastada või teevad seda turu keskmisest oluliselt kõrgema omafinantseeringuga.
Riiklik käendus pakuks pankadele laenu väljastamiseks turu muutustest sõltumatut kindlust. Uus käendustoode on ennekõike suunatud turutõrke piirkondades asuvatele elamutele.
Muudetavad tingimused kohalduvad 2022. aasta 1. märtsist väljastatavatele laenudele.