Graafik ⟩ Pekingi taliolümpia läheb seni väljaöeldust kordades kallimaks

Pekingi olümpiamängude avatseremoonia. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA

Hiina soovi tõttu demonstreerida oma majanduse ülemvõimu, lähevad Pekingi talimängud korraldajatele seni väljaöeldust ligi kolm korda kallimaks.

Mängude märkimisväärne kallinemine pole siiski midagi uut ning kordab juba tavaks saanud mustrit. Eelarved on kordades lõhki aetud ka neljadel eelnenud talimängudel ja seda peamiselt ülisuurte, kuid majanduslikult mittetasuvate taristuinvesteeringute tõttu.

Hiina on kulutanud taliolümpiamängude korraldamiseks vähemalt 56 miljardit renminbid ehk 8,8 miljardit dollarit, kirjutas Financial Times. See summa kahvatub muidugi Sotši mängude hinnalipiku kõrval, mis võisid tohutute taristuinvesteeringute tõttu minna maksma hinnanguliselt üle 50 miljardi dollari.

Hiinlased ise on seni rääkinud vaid 3,1 miljardi dollari suurustest eelarvest, kuid ainuüksi tosina võistluskoha moderniseerimise ja uute ehitamise kulud on peaaegu kaks korda suuremad kui algne kava ette nägi.

Ehkki algselt lubati, et mängud korraldatakse säästlikult, näib Hiina olevat siiski otsustanud näidata suurete taristuinvesteeringutega oma majanduslikku võimsust. Valitsus ise on mängude korraldamiskulude kohta seni jaganud teavet tagasihoidlikult ning pigem rääkinud säästavatest lahendustest. Samas näitavad kümned Financial Timesi ajakirjanike kätte sattunud hanke- ja pakkumisdokumendid, et kulutused on eeldatust märkimisväärselt kõrgemad.

Kui algses eelarves oli tosina võistluskoha rajamiseks või renoveerimiseks ning kolme uue olümpiaküla ehitamiseks ette nähtud 1,5 miljardit dollarit, siis dokumendid näitavad, et projektid läksid tegelikult maksma vähemalt 3 miljardit dollarit.

Hiinlased kulutasid märkimisväärselt ka võimalike Covid-19 nakkuskollete tõrjumisele – 5 miljonit dollarit läks reostusuuringute ja seiresüsteemide rahastamiseks ning ainuüksi 630 000 dollarit selleks, et paigutada sööklates inimeste eraldamiseks laudadele vaheseinad.

Pekingist 90 km kaugusel Yanqingis toimuvate suusaürituste jaoks piisava kunstlume valmistamine läks samuti kulukaks. Hiinlased kulutasid kokku umbes 1,6 miljardit dollarit, et muuta vähearendatud mägiorg olümpia suusakuurordiks ja mägispordialade kompleksiks, sealhulgas 120 miljonit dollarit selleks, et ehitada veetrassid lume tootmiseks. «See on hämmastav, mida nad selle kohaga teinud on,» ütles Iiri suusataja Jack Gower.

Lisaks olid kulukamad projektid kiiruisutamise ovaalstaadioni rajamine 237 miljoni dollari eest ning 103 miljonit maksma läinud murdmaasuusakeskuse ehitamine.

Pärast mängude korraldamisõiguse võitmist alustas Hiina koheselt uute taristuprojektide rajamist, et vedada sportlasi mängude ja ööbimiskohtade vahel. Näiteks uus kiirtee Yanqingist Chonglisse, kus asub kolmas olümpiaküla, läks maksma 2,6 miljardit dollarit. Samuti rajati piirkonda kiirraudtee, mille maksumus oli 1,1 miljardit dollarit.

Pekingi olümpia korraldamise kallinemine annab taas hoogu juba pikalt kestnud vaidlusele mängude korraldamise finantsloogika üle, kuna mitmel linnal on olnud raskusi kulude katmisega või sündmuse jaoks ehitatud staadionide ja infrastruktuuri hilisema kasutamisega. «Iga riik võistleb mängude võitmiseks kõige fantastilisema kandidaadi esitamise nimel,» ütles Prantsuse spordiministeeriumi ekspert Wladimir Andreff. «See tähendab kulude alahindamist, mõnikord teabe varjamist ja majandusliku kasu ülehindamist.» Siis aga saabub konkursi võitjale arve. «See on võitja needus,» nentis Andreff ja lisas, et mängudega seotud taristuprojektid tuleks eelarvetesse lisada.

Hiina linn Zhangjiakou, mis haldab ka Chongli olümpiarajatisi ja korraldab võistlusi, seisab juba praegu silmitsi rahaliste raskustega. Võlad on tekkinud seoses täiendavatele taristukuludele, sealhulgas lennujaama laiendamisele, teede ja transporditerminalide rajamisele ning tuhandete külaelanike ümberasustamisele oma esivanematele kuulunud maadelt.

«Ametiasutustel on raha otsa saanud,» ütles elanik, kes koliti oma külast ümber, et teha teed olümpiamängudega seotud projektile. Ta lisas, et kohalik omavalitsus on talle endiselt võlgu 70 protsenti kokkulepitud 71 000 dollari suurusest hüvitisest.

Hiina on kulutanud miljoneid dollareid ka mängude reklaamimisele. Zhangjiakou kohalik omavalitsus palkas riikliku uudisteagentuuri China News Service’i, et ujutada mängude ja linna kohta positiivse sisuga üle välismaised sotsiaalmeedia ja otseülekannete veebiplatvormid.