Ootamatud töövaidlused: ülemus nõuab alluvalt 10 000 eurot

Tööinspektsioon. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees / Scanpix

Eestis püsib töövaidluste hulk endiselt üllatavalt kõrgel, kirjutab ERGO Kindlustus. Ehkki tööandjad ütlevad tihti, et häid inimesi pole kuskilt võtta, tuleb sagedasti ette juhtumeid, kus tööandja ei taha maksta töötajale koondamishüvitist, või veelgi hullem, nõuab alluvalt ootamatult kümneid tuhandeid eurosid. Kas ja kuidas end ebaõigluse vastu kaitsta?

ERGO õigusabikulude kindlustuse ärijuht Maiko Kalvet meenutas eelmisest aastast juhtumit, kus nende juristide poole pöördus elektroonikaseadmete remondi ja hoolduse valdkonnas töötav inimene, kes sai ühel päeval rabavalt halva uudise. Nimelt nõudis tema pikaaegne tööandja temalt 10 000 eurot. Tööandja leidis, et võib ühe parandustöid tellinud tellija tasumata arve sisse kasseerida töötajalt, kes tellimuse vastu võttis ja selle täitmist korraldas. Ettevõtja sõnul oli alluv teinud tellimuse vormistamisel vigu.

Töötaja vaidles sellele vastu, olles veendunud, et tema pole oma töökohustuste täitmisel midagi valesti teinud, vastupidi, ta järgis tellimuse vormistamisel kõiki töökorralduse reegleid ning toimis vastavalt töölepingule ja ametijuhendile. Kuna tellija, kes arve tasumata jättis, oli majanduslikes raskustes ja sealt polnud raha loota, läks tööandja kliendi vastu töövaidluskomisjoni. Seal sai ta lüüa ja ühtki nõuet töötaja vastu ei rahuldatud. Lõpuks pääses töötaja nii kopsakast nõudest kui ka menetluskulude tasumisest enam kui 1500 euro ulatuses, mis jäi kindlustuse kanda.

See pole aga sugugi ainus taoline juhtum. Aastaid tagasi sai ERGO teate kliendilt, kelle tööandja nõudis väidetava töökohustuste rikkumise tõttu kahju hüvitamist tervelt 65 000 euro ulatuses. Tööandja väitis, et töötaja on süüdi kauba puudujäägi tekkimises. Asi läks kohtusse, kus pärast kolme ja poole aasta pikkust vaidlust sai klient võidu ega pidanud tööandjale midagi maksma. Kohtukulud ulatusid aga üle 7000 euro. «Ilmselgelt oleks ilma õigusabikulude kindlustuseta olnud töötajal sellist vaidlust väga raske kui mitte võimatu pidada,» ütles Maiko Kalvet.

Ta tõi eraldi välja juhtumid, kus töötaja teeb ametiautoga avarii. «Nii esitati ühele meie kliendile ligi 7000 eurone nõue, sest libedate teeolude tõttu oli ta tööandja kaubikuga teelt välja sõitnud. Kaskokindlustust sõidukil ei olnud ja sel moel püüdis tööandja kogu remondikulu töötaja õlule panna. Meie sekkumise peale tööandja sellest siiski loobus. Selliseid juhtumeid on veel,» rääkis Kalvet.

Huupi süüdistamisest pole kasu

Laialt levinud on ka olukorrad, kus tööandja ei taha maksta õiglast hüvitist töölepingu lõppemisel. Eelmisest aastast pärineb juhtum, kus inimene koondati ebaseaduslikult. Töötaja esitas koos ERGO juristidega töövaidluskomisjonile nõude, mille eesmärk oli tuvastada töölepingu ebaseaduslik lõpetamine ja saada selle eest rahalist hüvitist. Vaidlus läks kohtusse, kus õnnestus keeruliste läbirääkimiste tulemusel saavutada kompromiss – tööandja maksis inimesele 30 000 eurot.

«Üldiselt on nii, et kui tööandja oma töötajat milleski süüdistab, olgu tegemist varguse, trahvi tasumata jätmise või millegi lõhkumisega, peab ta suutma seda ka tõestada. Eelpool välja toodud juhtumite puhul olid tööandjal küll suured nõudmised, aga nad ei suutnud neid vettpidavalt põhjendada ega tõestada, mistõttu õnnestus meil oma kliendid ebameeldivast olukorrast päästa,» ütles Kalvet. Lisaks töövaidlustele on õigusabikulude kindlustuse statistikas levinud veel tarbijavaidlused, samuti üürilepingu lõpetamise ja kindlustusõigusega seotud vaidlused.

Koroona tekitas vaidlusi 

ERGO õigusabikulude kindlustuse ärijuhi sõnul hakkas vajadus õigusabi järele kiiremini kasvama 2020. aastal, mil lahvatas koroonakriis. Kõige enam, lausa 70 protsenti suurenes just töövaidluste hulk, levinumaks põhjuseks olid maksmata jäänud töötasud ja saamata koondamishüvitised.

Kui 2020. aastal registreeris ERGO klientide seas 400 õiguslikku vaidlust, siis möödunud aastal oli nende hulk väiksem. Küll aga andsid ERGO juristid mullu õiguslikke käitumisjuhiseid telefoni teel rohkem kui 4000 korral, mis on koroona-aastaga samal tasemel. See tähendab, et õigusabi teenust kasutab aasta jooksul iga teine ERGO õigusabikulude kindlustuse klient, mis teeb sellest kõige populaarsema kindlustustoote.