Buffetti äripartner: indeksifondid muudavad investeerimismaailma halvemaks

Charlie Mungeri sõnul on nad Warren Buffettiga kogemata investeerimisgurudeks saanud Foto: Reuters/ScanPix

Esimest korda ajaloos on USA indeksifondides rohkem raha kui aktiivselt juhitud fondides.

Kuigi mõlemad on kaua turul olnud, tähendab see investorite jaoks turul olulist muutust.

Aktiivsetes fondides valivad fondijuhid, millistesse aktsiatesse investeerida. Seevastu passiivsetes fondides ei vali fondijuhid üldse väärtpabereid. Nad püüavad sissetulevat raha paigutada vastavalt indeksi kooseisule. Indeksifondide kasvul aga on madalamad kulud, kuna fondijuhid ei pea otsima parimaid investeeringuid, vaid lihtsalt suunama sisse tulnud raha indeksisse ja osakute lunastades müüma fondi kuuluvad väärtpabereid. 

Sageli on indeksifondidel lisaks madalamatele tasudele ka parem tootlus kui aktiivselt juhitud fondidel. Kuigi turul on edukaid aktiivsete fondide juhte, on edukalt turutootlust ületavate aktiivsete fondide arv kahanenud.

Kuigi indeksifondide maht möödus aktiivselt juhitud fondidest, pole see turul domineeriv jõud, moodustades vaid 15 protsenti kogu investeerimisturu mahust.

Warren Buffetti äripartneri Charlie Mungeri sõnul saavad passiivselt juhitud fondide ehk indeksifondide valitsejad liiga suure võimu. Tema sõnul ei peaks Larry Finki loodud BlackRock saama suurt otsustusõigust ettevõtetes, sest nad ei kasuta seda ettevõtete juhtimises.

«See muudab maailma, kuid mitte paremuse suunas,» ütles Munger WSJ.comile.

Indeksitesse investeerimise massilisus ja regulaarsus tähendab, et indeksifondide suuremad investeeringud kasvavad pikaajaliselt aina rohkem ja teiste ettevõtete osakaal kahaneb. Seetõttu pole imestamisväärne, et USA indeksiinvestori varadest on suur osa tehnoloogiaaktsiates.

Passiivne automaatne investeerimine tähendab, et pole vahet, kui odavalt või kallilt on börsil ettevõtted hinnatud ning kui hästi ettevõtte juhtkonnad kompaniid juhivad. Peamine on see, et aktsial oleks indeksis suur osakaal ja raha jookseks indeksifondidesse. Mida suurem on indeksifondide osakaal turul, seda enam hakkab see investorite massina aktsiate hinnaliikumisi mõjutama. Indeksifondidesse investeerimise massilisuse tõttu võivad head ettevõtted jääda investorite tähelepanuta, kui nad indeksisse ei kuulu.

Munger märkis veel, et tema arvates on Microsoft, Apple ja Alphabet tugevad ettevõtted ka 50 aasta pärast. Samas ei suutnud ta ennustada, et tema nooruspõlves edukad olnud kaubamajadest gigandid võivad hääbuda, nagu General Motorsi või Kodaki aktsionärid on seda kogenud.