Rail Baltic leidis poole miljoniga kohalike peatuste projekteerija

Rail Baltica rajatiste ehitusega on Rapla maakonnas juba alustatud Foto: Rail Baltica

Rail Baltic Estonia sõlmis neljapäeval 488 650 euro suuruse lepingu AS-iga Novarc Group Rail Balticu kohalike peatuste projekteerimiseks.

Rail Balticu raudteele pannakse valmimisel lisaks rahvusvaheline reisirongiliiklusele käima ka regionaalrongid, mis hakkavad opereerimisplaani kohaselt liikuma Tallinnast Riiani ning teevad Eesti piires 13 peatust – lisaks kohalikele peatustele ka Pärnu rahvusvahelises reisiterminalis, teatas Rail Baltic Estonia OÜ.

Sellega seoses on Rail Baltic Estonia sõlminud lepingu nii kohalike peatuste kui ka peatustega seotud jaamahoonete projekteerimiseks. Lepingu kohaselt projekteerib Novarc Group tervikuna Kohila, Rapla ja Järvakandi peatused ning kõikide Eesti peatuste jaamahooned tüüpprojektide näol. Projekteerimistööd peavad valmima 2023 aasta teises pooles.

«Kuigi Rail Balticu primaarne ülesanne on luua rahvusvaheline ja keskkonnasõbralik ühendus Baltikumi ja ülejäänud Euroopa vahel, siis riigisiseselt on meile kahtlemata oluline ka regionaalse rongiühenduse käivitamine,» ütles Rail Baltic Estonia juht Tõnu Grünberg.

Töö ise koosneb kahest etapist – projekteerimine ja projekteerija järelevalve ehitusperioodil.

Projekteerimise etapis lahendatakse peatused põhiprojekti staadiumini ning taotletakse ehitusload. Täpsemalt kavandatakse juurdepääsuteed, välialad, parklad, hoonestus, ooteplatvormid ja muud kohaliku peatuse toimimiseks vajalikud rajatised.

Lepingu maksumuseks on 488 650 eurot ja sellele lisandub käibemaks ning projekteerimistöid rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust.

Rail Baltic Estonia kohalike peatuste projektijuhi Rauno Lee sõnul kaasatakse kohalike peatuste projekteerimise ja ehitamisega seoses ka kohalikke kogukondi. «Kõigil, kes asjast huvitatud, on võimalik kaasa rääkida projekteerimisega paralleelselt kulgeva detailplaneeringu menetluse ajal,» märkis ta.

«Kohalikud omavalitsused on juba aga koostamas kogu omavalitsuse territooriumi kohta üldplaneeringuid. Niisugused strateegilised dokumendid hakkavad kajastama nii RB kohalikke peatusi kui ka KOV-ide nägemust ühenduste ja ümberkaudse osas. Meie poolt rajatava kohaliku peatuse baaslahendus näeb ette ühenduste rajamise olemasoleva lähima avalikult kasutatava teeni ehk anname esimese tõuke kohalikuks arenguks,» lisas Lee.

Rail Balticu kohalikud peatused Eestis on Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Urge, Surju ja Häädemeeste.

Maksimumkiirusel 200 kilomeetrit tunnis liikuv regionaalrong võimaldab ühendada ka väiksemaid asulaid Rail Balticul toimuma hakkava rahvusvahelise rongiliiklusega, mille jaoks kerkivad reisiterminalid Tallinnasse ja Pärnusse.

Rail Baltic on iseseisvuse taastamise järel Eesti riigi suurim taristuprojekt, seda nii maksumuselt kui ka mastaabilt. Tallinnast Leedu-Poola piirini kulgeva raudtee kogupikkuseks on planeeritud 870 kilomeetrit, millest Eesti riigi territooriumile jääb 213 kilomeetrit.

Rail Baltic Estonia on Rail Baltica raudtee arendaja Eestis ja tulevikus selle raudtee Eesti osa taristu haldaja.