:format(webp)/nginx/o/2022/01/07/14298339t1h9832.jpg)
LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul on 6 protsendi ümber kõikuv töötuse määr on Eesti jaoks tõenäoliselt üsna optimaalne töötuse tase – kui tööpuudus peaks langema sellest veel madalamale, hakkab ta iga sammuga üha rohkem mõjutama palgakasvu ja seeläbi ka üldist inflatsiooni riigis.
Statistikaameti andmetel oli möödunud aasta neljandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,3 protsenti, tööhõive määr 67,6 protsenti ja töötuse määr 5,2 protsenti, mis on endiselt langustrendis. Veel aasta tagasi oli töötuse määr samal ajal 7,6 protsenti ja kvartal varem 5,7 protsenti.
«Tööturu olukord paranes aasta lõpus. Neljandas kvartalis oli Eestis 36300 töötut, mida on vaid 1300 inimese võrra rohkem kui pandeemia alguses. Aasta keskmisena jäi töötute hulk 43100 juurde,» kommenteeris Aab BNS-ile.
Analüütiku sõnul on töötaja positsioon tänasel tööturul muutunud väga tugevaks, sest nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järgi on kõikides sektorites suur. «Nii ehitus-, kaubandus- kui tööstusettevõtjad on märkinud, et just töötajate puudus on üheks peamiseks arengut pidurdavaks teguriks. Aasta alguses ootavad paljusid ettevõtjaid ees ilmselt väga pingelised palgaläbirääkimised oma töötajatega, sest kiirenenud inflatsiooni taustal ei soovi inimesed oma ostujõus järele anda,» prognoosis Aab.
Analüütik toonitas, et palgaläbirääkimisi pidades tuleks vaadelda veidi pikaajalisemat inflatsioonitrendi, mitte vaid viimaste kuude näitajaid. «2021. aastal kasvasid hinnad aasta kokkuvõttes 4,7 protsenti ning käesoleval aastal peaks sama näitaja jääma 6–7 protsendi juurde. Prognoosikohaselt jääb palgatõus inflatsioonist tänavu siiski kiiremaks ehk inimeste reaalne ostujõud aasta kokkuvõttes ei kahane,» märkis Aab.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)