Eesti inimesed maksavad Euroopa Liidu kõrgeimat toiduainete käibemaksu

Toidukauba pealt tuleb maksta sama suurt käibemaksu kui tööstuskaupadelt. Foto: Madis Veltman

Eesti on üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus ei rakendata toiduainetele käibemaksu soodusmäära, kuigi enamuses ELi liikmesriikides kehtib toiduainetele soodsam käibemaksumäär 0–15 protsendini.

Sarnaselt Eestile rakendatakse 20% tavapärast käibemaksumäära toiduainetele Bulgaarias, Leedus on käibemaksu standardmäär 21% ja Taanis 25%, kirjutas Eesti põllumajandus- ja toidutootjate uudiskiri.

Riigikogu esimees Jüri Ratas tegi möödunud nädalal ettepaneku töötada Eestis välja inflatsiooni tõrjeplaan, mis aitaks inimestel ja ettevõtetel kiire hinnatõusuga paremini toime tulla. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on korduvalt teinud ettepaneku langetada sarnaselt paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega põhitoiduainete käibemaksumäära, mis aitaks nii toidutootjaid kui muuta toiduainete hinnad tarbijate jaoks soodsamaks.

Toiduainete hinnad tõusid jaanuaris aastataguse ajaga võrreldes koguni 9 protsenti.

Toit moodustab pere eelarves kõige suurema osa – statistikaameti andmeil kulub toidule 21 protsenti väljaminekutest.

Roomet Sõrmus 

«Energia- ja teiste tootmissisendite hindade kiire tõus on toonud kohalike toiduainete hinnatõusu, mis suunab tarbijad kahjuks soodsama hinnaga imporditud kaupa eelistama. Riik saaks siin põhitoiduainete käibemaksu korrigeerides otsustavalt sekkuda. Toit moodustab pere eelarves kõige suurema osa – statistikaameti andmeil kulub toidule 21 protsenti väljaminekutest,» ütles põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul näitavad uuringud, et eestimaalased eelistavad küll kodumaist toitu, kuid on samas väga hinnatundlikud. Paratamatult mõjutab kohalike toiduainete suur hinnatõus tarbijate senist ostukäitumist.

«Eesti on Euroopas üks väheseid riike, kus toidule ei kehti madalamat käibemaksu. Veelgi enam, Eestis on toidukaupade käibemaksumäär Euroopas lausa üks kõrgemaid. Paljudes teistes riikides on kehtestatud väga madal või ELiga liitumisel kokku lepitult suisa nullkäibemaks, mis seab Eesti ettevõtted ja tarbijad väga ebasoodsasse olukorda,» selgitab koja juht.

Näiteks naaberriigis Soomes on toiduainete käibemaks 14%, Rootsis 12%. Lätis kehtib värsketele puu- ja köögiviljadele alates 2018. aastast 5% käibemaks. Lätis on välja rehkendatud, et käibemaksumäära alandamine 21%-lt 5%-le tähendas tarbijate jaoks ligi 12% soodsamat hinda.

Eestis on jaekaubanduse turuvõitlus märksa teravam ning sektori esindajad on avalikult kinnitanud, et sellises konkurentsis langetaksid kaupmehed hindu, kui madalam maksumäär seda võimaldaks.