Eesti Pank: laenuvõimalused on Eestis head ning senisest mitmekesisemad

Tulumaksu tagastamine on alanud. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti Panga värske majanduse rahastamise ülevaate kohaselt on ettevõtjatel ja majapidamistel head võimalused laenu saada. Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul hoiab keskpank turul silma peal, et vältida laenuvõtmise liigset hoogustumist, kuid praegune olukord on tema hinnangul veel mõistlik. 

Konkurents pangandusturul on kasvanud ning selle tuules on laienenud laenusaajate ring ja laenutingimused on veidi leevenenud. Rahastamisvõimalused on muutunud mitmekesisemaks tänu pangandusvälise finantsvahenduse kiirele kasvule. Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar märkis tänasel pressibriifingul, et suurima viie panga varade osatähtsuselt koguturus on Eestist ELis ees siiski ainult Kreeka. 

«Ekstreemsused pole head - kas ainult paar panka või väga palju väikseid panku, kel pole piisavalt kapitali,» märkis Raudsaar. Samas seab juba Eesti väiksus tema sõnul konkurentsile omad piirid. 

Ettevõtete hinnangud rahastamise kättesaadavusele on viimase kaheksa aasta kõrgeimal tasemel. Ettevõtete hinnangul on paranenud nii pankade kui ka teiste laenuandjate valmisolek neile laenu anda, märgitakse Eesti Panga ülevaates.

Kõige murelikumad on majutus- ja toitlustus- ning transpordiettevõtted, sest neid on koroonaviiruse levik ja piirangud enim mõjutanud. «Pangad on nende suhtes ettevaatlikud,» tõdes Raudsaar.

Kõige rohkem on rahastamisvõimalustega rahul aga väga aktiivne kinnisvarasektor. Laenude hea kättesaadavuse ja suurenenud nõudluse tuules kiirenes kogu ettevõtlussektori pangalaenude kasv 2021. aasta lõpuks ligi 7 protsendini. Eesti Panga 2021. aasta detsembriprognoosi järgi on lähiaastatel oodata ettevõtete võlakohustuste ligi 8-protsendilist kasvu.

Sissetulekute kasv ja kogunenud puhvrid toetavad majapidamiste laenuaktiivsust ja -võimekust. Samal ajal on pangad eluasemeturul aktiivsemaks muutunud. Kokkuvõttes peegeldub see kiires (üle 9 protsendises) laenukasvus ja selles, et vaatamata kiirele hinnatõusule pole viimase viie aasta jooksul eluasemete taskukohasus ja kättesaadavus märkimisväärselt halvenenud. Nõudlus tarbimislaenude järele on paaril viimasel aastal olnud varasemast tagasihoidlikum. Tarbimislaenude intressimäärad on seni olnud väga kõrged, kuid konkurentsisurve on hakanud neid mõnevõrra allapoole suruma.

Eesti pankade laenupakkumisvõime on püsinud hea ja laenupakkumine suurenenud. See tähendab, et võimalike laenusaajate ring on laienenud ja laenutingimused mõnevõrra leevenenud. Laenupakkumise julgust on toetanud majanduse hea käekäik, mistõttu on laenude tagasimaksmisega probleeme vähestel ettevõtetel ja majapidamistel ning laenukahjumid on erakordselt väiksed.

Pankade jaoks on taganud piisava rahastuse varasematel aastatel kogutud kapitalipuhvrid, hoiuste kiire kasv ja võlakirjaemissioonid. Raudsaare sõnul ei soovi Eesti Pank, et laenuvõtmise kasvutempo liiga kiireks läheks, aga praegusel hetkel on tõus tema hinnangul veel mõistlikes piirides.

Konkurents pangandusturul on kasvanud. Mitu kodumaist panka on jõudsalt kasvanud ja oma turuosa suurendanud. Enim paistis see silma ettevõtete pikaajaliste laenude turul. Väiksemal määral suurenes kodumaiste pankade osakaal ka majapidamiste eluasemelaenude turul, aga seal on ülekaalus siiski suured välisomandis olevad pangad. Tarbimislaenude turg oli juba varem ühtlaselt jaotunud ja kontsentratsioon väike. Konkurentsisurve tulemusel on keskmised laenuintressimäärad natuke alanenud. Ettevaates peaks konkurents pangandusturul veelgi suurenema, kuna mitme panga eesmärk on kasvada.

Omalaadne paradoks on Raudsaare sõnul selles, et kiiremini kasvavate pankade laenuhind on turu keskmisest kõrgem, seda eriti ettevõttelaenude puhul. «Loogiline on küsida, miks nii. See tuleneb suuresti sellest, et need pangad meelitavad kliente muude laenutingimustega,» märkis ta. Näiteks on kõrgem intress õigustatud siis, kui kliendi riskiisu on suurem. Samuti võivad turuosa haaravad pangad meelitada kliente kiiremate laenuotsustega. Suurpankadel võimaldab madalamat intressi pakkuda aga mastaabiefekt. 

Pangandusvälise finantsvahenduse (era-, riski- ja investeerimisfondid, ühisrahastus, hoiu-laenuühistud, pensionifondid, börs jms) kiire kasv on laiendanud rahastamisvõimalusi. Raudsaar märkis, et ühisrahastussektor rahvusvahelistub ja suurem osa nende rahastusest läheb tegelikult teiste riikide ettevõtetele ning majapidamistele.

Väga väikestele ja alustavatele ettevõtetele pole pangalaen tihti sobiv või kättesaadav rahastamisviis, sest puudub krediidiajalugu, piisav tagatis või omakapital. Pangandusväline finantsvahendus aitab järjest enam seda lünka täita. Samuti loovad aktsiaturg ja fondid suurematele ettevõtetele võimaluse kaasata võlakapitali kõrval lihtsamini ka omakapitali. Kuigi pangandusväline finantsvahendus on Eestis endiselt tagasihoidlik, rahastas 2021. aastal end pangandusvälise finantsvahenduse kaudu rekordarv ettevõtteid.

Pangandusvälise finantsvahenduse kiire kasv on suures plaanis Raudsaare hinnangul kestlikuks majanduskasvuks väga hea. Küll aga märkis ta, et see kasv peab olema regulatsioonidega kaetud. «Pikas perspektiivis ei ole hea regulatiivne arbitraaž,» sõnas ökonomist.