Meremehed: millal prahvatab vimm, mis kogunenud salaja?

Jüri Lember Foto: Toomas Huik

Meremehed toetavad õpetajate palganõuet, lisaks sellele nõuab meremeeste sõltumatu ametiühing esimehe Jüri Lemberi kinnitusel palgatöötajate huvide ja seisukohtadega arvestamist.

Kas meremehed toetavad õpetajate palganõuet?

Meremehed on avalikult välja öelnud, et toetavad õpetajate palganõuet. Toetusstreigi toimumise/mittetoimumise osas alustame läbirääkimisi laevaperede usaldusisikute ja liikmeskonnaga järgmise nädala alguses kui laevadele tööle saabub see vahetus, kes on tööl ka 7.-9.märtsil.

Kui pikalt on kavas streikida?

Streigi pikkuse osas on täna vara vastata, kuid me ei soovi tõsiselt kahjustada meie tööandjate majanduslikke huvisid. Streik ei loe ju suunatud nende vastu, vaid sisuliselt võimulaolevate erakondade vastu. Juhul, kui see saab välja kuulutatud, siis eeldame paarisaja inimese osalemist.

Milliseid muutusi meremehed näha tahaksid?

Meie peamine nõudmine on sotsiaalpartnerluse taastamine vabariigis. Riigikogu tasemel ei ole lubatav eirata kõiki seaduseelnõu menetlemiseks ette nähtud protseduure ja viia saali lugemisele eelnõusid, mille osas puudub kokkulepe ühiskonnas ja mõjuanalüüs, mis pärast sellise eelnõu seadustamist toimuma hakkab.

Sisuliselt anti seaduseelnõu 153 SE ( kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu-toim) menetlusse ilma aruteluta nii Riigikogu õiguskomisjonis kui ka asjassepuutuvate osapooltega , kelle edasist lepingupartnerlust see puudutama hakkab ehk tööandjate-töövõtjatega. Eelnõu menetlemist alustati sisuliselt salaja.

Nõuame palgatöötajate huvide ja seisukohtadega arvestamist nii Töötukassa kui Haigekassa reservide paigutamise küsimuses, kui kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu osas.

Samuti toetame õpetajate palganõuet ja sotsiaalse õigluse jaluleseadmist tulupoliitilise kokkuleppe alusel, mitte valitsevate erakondade suvalise nägemuse alusel.

Meremeeskonnale on loomulikult oluline ka Eesti rahvuslipp kaubalaevade ahtris. Ka selles osas on asi nutune ja läheb halvemaks. Oleme kaotanud töökohti Venemaale-St.Peter Line, kui Leedule-Lätile ( ml Via Mare asendus Paldiski-Kapellskär liinil ml Patria Seaways; kaks Tallinki laeva ml Romantika ja ml Silja Festival seilavad Läti lipu all ). Sest tänini on üldse puudunud igasugune riiklik meremajanduspoliitika. Me ei saa sellega rahul olla.

Kas Eesti on valmis suuremateks meeleavaldusteks?

Ei oska vastata. Ma arvan, et palgatöötajatena oma igapäevast leiba teenivate inimeste maksukoormuse piir on ammu käes, kuid võimuerakonnad ei soovi sellega arvestada. Selle asemel, et taastada vähemalt proportsionaalne tulumaks endises määras, lisatakse käibemaksu ja aktsiise esmatarbekaupadele jne. Riik on mitmete eluliste avalike teenuste ( ühistransport, post, meditsiin, päästeteenistus ) osas muutunud järjest õhukesemaks ehk teisisõnu väljendudes, on need teenused vähekindlustatutele ja eriti teatud regioonides elavatele inimestele, järjest vähem kättesaadavad.

Küsiksin retooriliselt vastu - millal prahvatab vimm, mis kogunenud salaja ? Nagu eestlastel kombeks. Kas me seda ootame või oleks ikkagi mõistlik varem rahvusriigina kestmajäämisse protsesse mõjutada?

Miks ei protestitud Eestis siis, kui mõne aasta eest palku kärbiti?

Kärbete aegu kolme aasta eest polnud võimalik ette näha elukalliduse sellist kasvu, millega samaaegselt kaasneb palkade külmutamine. Toiduained, energiakandjad ja äraelamiseks ning töölkäimiseks hädavajalikud kulud on kasvanud 11-12 protsenti aastas. Vähemalt otse ja avalikult ei teinud mitte keegi sellest juttu.

Kolm aastat tagasi polnud võimalik ette näha võimuerakondade poliitilist arrogantsust. Sisuliselt minnakse seda teed , et jätame 1/3 Eesti rahvast, piltlikult väljendudes, kuskile metsade vahele maha ning paneme oma pundiga edasi. Ei soovitagi väga olulisi asju läbi rääkida, läbi analüüsida ja üheskoos riiklikult mõelda. Täna viljeldav poliitiline suund, mida kahjuks toetavad ka mitmed ettevõtjad, on, et turg määrab kõik. Kuid selline tee viib kollapsini.