Kaubavedu Rail Balticul hakkab toetuma Soomele

Rail Balticul võiksid raudteed pidi Muuga sadamasse (pildil) jõuda kaugelt Aasiast pärit kaubad, mis läheksid edasi näiteks Soome. Foto: Sander Ilvest

Seda, kui palju kaubaronge ja -vaguneid Rail Balticul (RB) tulevikus liikuma hakkab, ei tea praegu veel mitte keegi. Küll aga on olemas projektsioonid: neist viimane, emeriitprofessor Erik Tergi töörühma oma, leidis, et läbi Balti riikide kulgeval uuel raudteel võiks 2040. aastatel sõita 5,3–7,5 miljonit tonni kauglogistilisi kaupu aastas.

Kuna varasemate uuringute käigus pole selliseid kaubamahte eristatud, ei saa otseseid võrdlusi eelnevate prognoosidega teha, kaudseid aga küll. Nii nägi näiteks nõustamisfirma Ernst & Young (E&Y) 2017. aastal valminud ja palju kriitikat pälvinud tasuvusuuringu baasstsenaarium ette, et 2045. aastal liigub Rail Balticul 18,4 miljonit tonni kaupu.

Terk ütleb, et ta pole Baltikumi-siseste vedude mahtu üle arvutanud, aga arvab, et E&Y töös on tõenäoliselt mõneti üle hinnatud Venemaaga seotud vedude haaramise võimalusi.

Emeriitprofessor näeb, et Rail Balticust võiks saada väga oluline vahelüli Soome ­kaupade liigutamisel ­Euroopasse, eelkõige Saksamaale. Selle nn Baltikumi-Poola-Saksamaa lääne­koridori kaubamaht on projektsiooni ­järgi lausa 2,3–2,8 miljonit tonni