Valitsussektori eelarvepuudujääk vähenes mullu 695 miljoni võrra
15. veebruar 2022, 14:08
Möödunud aasta lõppes Eestile 807 miljoni euro suuruse valitsussektori eelarvepuudujäägiga, mis moodustab aastasest sisemajanduse kogutoodangust 2,7 protsenti.
Võrreldes 2020. aasta lõpu seisuga oli eelarvedefitsiit 695 miljoni euro võrra väiksem. Suveprognoosi ootus 2021. aasta valitsussektori eelarvepositsiooniks oli -3,3% SKPst, kirjutas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.
Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepositsioon oli aasta lõpus 817 miljoni euro suuruses puudujäägis. Viimase prognoosiga võrreldes on maksulaekumine paranenud ning enamik keskvalitsuse paremast positsioonist on selgitatav just sellega. Keskvalitsuse positsioon viimase kuu jooksul küll halvenes, kuid ootuspäraselt, tavapäraselt on novembris ja detsembris kulud ületanud tulusid suuremas mahus.
Riigieelarve positsiooni arvestuses on toimunud metoodiline muudatus, mis puudutab riigipoolsete teise samba maksete peatamist. Eurostat on andnud juhise, mille järgi tuleks seda käsitleda võlakohustusena erasektorile, mis tähendab, et kui varasemalt oli see arvestatud riigieelarve tuluna, siis nüüd seda niimoodi enam kajastada ei saa.
Haigekassa eelarve ülejäägis
Sotsiaalkindlustusfondide sektori ehk Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa positsioon oli aasta lõpu seisuga positiivne, kuna Haigekassa eelarveülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 120 miljoni euro võrra 130 miljoni euroni. Hea seisu põhjuseks on taastunud sotsiaalmaksulaekumine ning riigieelarvest antud tegevustoetus.
Töötukassa eelarvepuudujääk oli aasta kokkuvõttes 15 miljonit eurot. Põhjuseks on aasta esimesel poolel olnud tavapärasest suurem töötuskindlustushüvitiste kulu ning palgatoetuse meede. Samas 2020. aastaga võrreldes oli puudujääk 310 miljoni euro võrra väiksem, kuna palgatoetuse meede (mida rahastati täielikult Töötukassa reservidest) oli sel aastal mahult väiksem ning samuti kaeti osa kuludest riigieelarve lisaeelarvega. Positsioon on võrreldes novembri lõpu seisuga paranenud 10 miljoni euro võrra, mis tähendab, et tulud ületasid detsembris kulusid.
Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk oli aasta lõpus 106 miljonit eurot, mis on 2020. aastaga võrreldes 116 miljoni euro võrra kehvem tulemus. Põhjuseks on aktiivne investeerimistegevus, oodatust aeglasem välisvahendite kasutamine ning suurenenud kulutused ootamatult kallinenud energiale ja kütusele.
Joonis 1. Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes
Riigieelarveliste asutuste kogukulu kasvas 2021. aasta detsembris eelneva aasta detsembriga võrreldes 412,4 miljonit eurot ehk 31,5 protsenti, täpsemalt 1,72 miljardi euroni. Kogukulu kasvu panustasid peamiselt välis- ja kodumaised toetused. 2021. aastal kokku suurenesid kogukulud 1,098 miljardit, mis teeb aastaseks kulude kasvuks 9,2 protsenti.
Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantavate maksutuludeta, suurenesid 2021. aasta detsembris 660,4 miljonilt eurolt 723,7 miljoni euroni ehk 191,7 miljonit eurot eelneva aasta detsembriga võrreldes, mis teeb aastaseks kasvutempoks 22,8 protsenti. Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasvu panustasid detsembris enamjaolt kodumaised toetused. 2021. aastal suurenesid riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud 855,5 miljonit eurot, millest ligikaudu 70 protsenti moodustasid kodumaised toetused.
Toetused suurenesid
Detsembris suurenesid võrreldes eelneva aasta sama kuuga kodumaised toetused 116,4 miljoni euro võrra, millest moodustasid sotsiaaltoetused 7,06 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 65,7 miljonit eurot, kodumaine sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 30,3 miljonit eurot ja tegevustoetused 13,3 miljonit eurot. Sotsiaaltoetuste kasvust oli vanaduspensioni suurenemine 7,1 miljonit eurot, mis teeb aastaseks kasvutempoks 5 protsenti. Kodumaise põhivara soetuseks tehtud sihtfinantseerimise kasv tulenes peamiselt kohalikele omavalitsustele antud toetustest lasteaedade rekonstrueerimiseks, kergliiklusteede rajamiseks ja kohalike teede ehitamiseks.
Kodumaist sihtfinantseerimist tegevuskuludeks on kasvatanud detsembris 34 miljoni euro ulatuses võrgutasude kompenseerimine elektri ja gaasi kõrge lõpphinna mõju vähendamiseks ettevõtetele, haigekassale makstud toetused tervishoiuteenuse osutajate lisakulude kompenseerimiseks, vaktsineerimise ning vaimse tervise teenuse edendamiseks seoses koroonaviiruse levikuga. 2021. aastal anti kodumaiseid toetuseid 602,4 miljoni euro võrra rohkem kui mullu, millest sihtfinantseerimine tegevuskuludeks moodustas 241,6 miljonit eurot ja sotsiaaltoetused 164,4 miljonit eurot. 2021. aasta lisaeelarve vahenditest antud toetuste kulu oli 2021. aastal 249,6 miljonit eurot.
Välismaiseid toetuseid vahendati 2021. aasta detsembris riigieelarveliste asutuste poolt 196,3 miljoni euro eest enam kui eelneva aasta detsembris, kuna aasta lõpus anti välja suures mahus PRIA toetuseid. 2021. aastal on esialgsetel andmetel kantud välismaiseid toetuseid kuluks 62,6 miljoni euro eest enam kui 2020. aastal. Välismaistest toetustest vahendati 2021. aastal märkimisväärselt rohkem PRIA ühtseid pindalatoetuseid ja täiendavaid otsetoetuseid, toetuseid Rail Baltic raudtee arendamiseks Eestis ning investeeringutoetuseid korterelamute rekonstrueerimiseks.
Majandamiskulud vähenesid
Majandamiskulud vähenesid detsembris peamiselt kaitseotstarbelise varustuse ja materjali kulutuste languse tõttu 0,98 miljonit eurot, mis teeb majandamiskulude aastaseks languseks 0,7%. Esialgsetel andmetel kasvasid riigieelarveliste asutuste kommunaalkuludest elektri-, kütuse- ja soojusenergiakulud detsembris 2,17 miljoni euro võrra ehk 46,8 protsenti eelneva aasta detsembriga võrreldes. 2021. aasta 12 kuu majandamiskulud suurenesid võrreldes 2020. aastaga 110,2 miljoni euro võrra ehk 13,1%. Üle poole ehk 65,8 miljonit eurot moodustas majandamiskulude kasvust ravi- ja tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulutuste kasv koroonaviiruse leviku piiramiseks.
Tööjõukulud koos pensionieraldistega suurenesid detsembris 11,1 miljoni euro võrra ja kasvasid samuti 11,1 protsenti. 2021. aastal suurenesid tööjõukulud kokku 77,6 miljonit eurot, mis teeb aastaseks kasvutempoks 7,9%. 2021. aastal põhjustasid tööjõukulude kasvu peamiselt tervishoiutöötajatele ületundide eest makstud tasud ja koroonakriisi haldamiseks täiendava tööjõu kaasamisega seotud kulud ning riigieelarveliste asutuste töötajate arvu suurenemine seoses Haridus- ja Noorteameti moodustamisega 2020. aasta augustis.
Investeeringud suurenesid detsembris 33,9 protsenti ehk 30,3 miljonit eurot, kuna kasvasid kaitseinvesteeringuteks ja riigimaanteede ehitamiseks ning remondiks tehtud kulutused. 2021. aastal tegid riigieelarvelised asutused investeeringuid 77,8 miljonit eurot rohkem kui eelneval aastal, kasvades aastaga 15,3 protsenti. 2021. aastal investeeriti üle 32 miljoni euro enam riigimaanteede ehitusse ja rekonstrueerimisse kui 2020. aastal.
Muudest tegevuskuludest peamise osa moodustavad edasiantud maksutulud. Edasiantud maksutulud kasvasid detsembris 51,2 miljoni euro võrra kasvutempoga 18,6 protsenti aastas suurema maksulaekumise tõttu.
Joonis 2. Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes 2021. aasta detsembris, miljonites eurodes, muutus protsentides 2020. aasta detsembriga võrreldes.