Rimi: ettevõtjate jätkusuutlikkuse ambitsioon on suurem kui keskmisel tarbijal

Rimi. Foto: Sille Annuk

Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats selgitab, et kahtlemata on toidupoekettidel võimalusi, et aidata kaasa inimeste toitumisharjumuste jätkusuutlikumaks muutmisel. Tema kinnitusel on aga kauplused selles küsimuses innukamad kui tarbijad. 

Julgen ka väita, et Eesti poeketid ka selle peale mõtlevad ja tegutsevad.

Paraku jääb sageli puudu teadmistest, kust otsast pihta hakata. Kõigil ei ole skandinaavia kogemusega emafirmat, kes suuna kätte näitaks. Rimil see konkurentsieelis on ja oleme ka Baltikumis vastutustundliku äritegevuse suunal aastaid süsteemselt tegutsenud.

Erinevad uuringud näitavad, et Eesti inimeste jaoks seostub jätkusuutlike lahenduste pakkumistega toidupoodidest just Rimi. Samas peame meiegi tõdema, et teha on veel palju.

Samas ei saa ka unustada, et tegutseme siiski teistsuguses ühiskonnas kui seda on Rootsi või näiteks Saksamaa. Saame küll tasahaaval tarbijate eelistusi jätkusuutlikuma suunas nügida, ent klientide ootustega päris vastuollu minna ei ole võimalik ega mõistlik. Samal põhjusel ei ole ka mõtet võrrelda Eesti tulemusi erinevates uuringutes Kesk- või Lääne-Euroopa riikidega.

Meie ühiskond on oma suhtumises vastutustundlikkuse ja jätkusuutlikkuse teemadesse veel veidi teises kohas, samuti on erinevad majandusruumid ja maksutingmused, olgu teemaks tööjõumaksud või toorme hind.

Rimil on ärieesmärkide kõrval ka jätkusuutlikkuse plaan, kus on kirjas väga selged eesmärgid ja viisid, kuidas nende saavutamiseni jõuda. Toon siinkohal välja mõned meie tegevused, mis on just selles kontekstis olulised.

Eesti väiketootjatele lõime juba kümme aastat tagasi eraldi juurde sisenemise võimaluse Rimi talupoe kaudu. Selle suuna eestvedajad on ise väiketalunikud ja mahetootjad, kes pakkujatele enamasti äraütlevat vastust ei anna. Kõikidele reeglitele vastavad väiketootjad on saanud seal oma tooteid pakkuda ning meil on mitmeid edulugusid. Head tooted ei jää tarbija tähelepanuta, kasvavad mahult suurteks ja liiguvad talupoe riiulist Rimi põhisortimenti.

Samuti oleme väga avatud iduettevõtjatele. Viimase paari aasta jooksul oleme piloteerinud või piloteerimas erinevate alustavate ettevõtete algatusi. Samuti teeme koostööd kogukondadega – oleme toetanud nii kogukonnaaedade rajamist, toiduraiskamise pidurdamist kui muid algatusi. Eelmisel suvel lõime näiteks käed Võrumaa kogukonna ning Toidupangaga ja sealt sündis koostöö, mis toimib edukalt tänapäevani. Otsime samasuguseid projekte ka mujalt Eestist.

Rimi omamärgitooted on meie jaoks alati prioriteetsed. Seda mitte ainult kvaliteedi ja tootmistäpsuse, vaid ka jätkusuutlikkuse vaates. Seades eesmärke pakendile või toidukao vähendamisele, alustame alati just omamärgitoodetest. Võib isegi öelda, et Rimi omamärgitoodete tootjad panustavad seeläbi ilmselt ka oma bränditoodete parendamisse. Tootmisliini täiendades või tooraine allikaid vahetades ei tehta seda ju reeglina pelgalt ühe toote, vaid kogu sortimendi jaoks.

Mõni aasta tagasi tegime põhimõttelise otsuse, et Rimist saab osta vaid jätkusuutlikult püütud ja toodetud mereande ja kala. Tänaseks on ka tarbija sellega kaasa tulnud. Rootsi jaeketi tütarettevõttena toetab meid toodete jätkusuutlikkuse osas ka arengumaades tegutsev ICA filiaal, mis kontrollib nii töötingimusi, õiglast kohtlemist kui hinnastamist sealsetes tootmistes, kust me endale tooteid tellime.

Kokkuvõttes - kohustus ja vastutus jätkusuutlikke lahendusi pakkuda on nii tootjatel kui jaekettidel. Valemis on aga veel üks väga oluline osapool – tarbija. Kahjuks on tarbija nõudlikkus täna Eestis veel väga madal.

Erinevaid uuringuid läbi viies lähtutakse Euroopas levinud standarditest. Ei maksa aga unustada, et Eestit, isegi kui me väga tahaks, ei saa täna veel võrrelda aastakümneid tervislikus majandusruumis arenenud riikidega, kus kliendi ootused ja nõudmised on teistsugused ning teadmised ja võimalusedki erinevad. Täna võib paraku väita, et ettevõtjad on jätkusuutlikkuse osas ambitsioonikamad kui keskmine Eesti tarbija.