K, 30.11.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

Tööjõus osalemise määr mullu veidi langes 71,1 protsendile

BNS
Tööjõus osalemise määr mullu veidi langes 71,1 protsendile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Töötukassa. Foto on illustreeriv.
Töötukassa. Foto on illustreeriv. Foto: Margus Ansu

2021. aastal oli tööjõus osalemise määr 71,1 protsenti, tööhõive määr 66,7 protsenti ja töötuse määr 6,2 protsenti; töötuid oli 43 100, mis on 4800 võrra vähem kui aasta varem.

Statistikaameti analüütik Katriin Põlluääre sõnul langes möödunud aastal nii töötute arv kui ka töötuse määr. «Kui 2020. aastal tõusis töötute arv 47 900 inimeseni, siis mullu langes see 43 100 peale. Eelmise aasta viimases kvartalis oli töötuid aga 36 300, mida on vaid 1300 inimese võrra rohkem kui pandeemia alguses 2020. aasta esimeses kvartalis,» ütles analüütik pressiteates.

Töötuid mehi oli 24 100 ja naisi 18 900. Eestlaste töötuse määr oli 4,7 protsenti ja vene rahvusest isikutel 9,8 protsenti, muust rahvusest isikutel 7,9 protsenti. Kõige kõrgem oli töötuse määr tööealiste elanike seas Kirde-Eestis, eriti paistis selles osas silma Ida-Virumaa.

Analüütiku sõnul pikenes paari eelneva aastaga võrreldes töötusperiood. «Jätkuvalt ollakse kõige enam tööta lühiajaliselt ehk kuni kuus kuud. Eelmisel aastal langes aga nende inimeste osakaal, kes olid tööta kuni aasta ning kasvas vähemalt kaksteist kuud tööta olnute hulk. Kui 2020. aastal oli üle aasta töötu olnuid 17 protsenti, siis eelmisel oli see juba enam kui neljandik töötutest ehk ligi 11 600 inimest,» ütles Põlluäär.

Hõivatuid oli 650 500, neist 329 500 olid mehed ja 321 000 naised. Protsentuaalselt kõige enam lisandus hõivatuid aasta varasemaga võrreldes finants- ja kindlustustegevuse, veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse tegevusaladele. Hõivatute osakaal langes sama ajaga aga kõige rohkem veetranspordi, taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ning neid teenindavatel tegevusaladel, samuti ka kunsti, meelelahutuse ja vaba ajaga seotud tegevusaladel.

«Ametialade järgi kasvas aasta varasemaga võrreldes tippspetsialistide, oskus- ja käsitööliste osakaal, vähemaks jäi aga juhte,» lisas Põlluäär.

Tööhõive määr jäi 2020. aastaga võrreldes samaks. Täisajaga töötas hõivatutest 562 800 ja osaajaga 87 700. «Osaajaga töötajatest kolmandik olid mehed, ülejäänud naised. Vaeghõivatuid ehk osaajaga töötajaid, kes soovivad töötada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma, oli 6800, mis on paarisaja inimese võrra vähem kui aasta varem. Vaeghõivatu oli iga kuues osaajaga töötav naine ja iga neljas mees,» ütles Põlluäär.

Tööjõus osalemise määr langes 2020. aastaga võrreldes 0,5 protsendipunkti 71,1 protsendile, mitteaktiivseid inimesi oli 282 300. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, õpingud ja haigused või vigastused. «Heitunuid oli mullu oli 8900, mis tähendab, et isikuid, kes on kaotanud lootuse tööd leida, on võrreldes varasema aastaga ligi kaks korda rohkem,» lisas Põlluäär.

Möödunud aasta neljandas kvartalis oli tööjõus osalemise määr 71,3 protsenti, tööhõive määr 67,6 protsenti ja töötuse määr 5,2 protsenti, mis on endiselt langustrendis. Veel aasta tagasi oli töötuse määr samal ajal 7,6 protsenti.

Märksõnad
Tagasi üles