Analüüs: pensionäridel kulub tervisele ligi kahe kuu pension

Pension Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

Eesti inimesed tasuvad arstiabi ja ravimite eest omast taskust aasta-aastalt üha rohkem, seejuures kulub pensioniealistel tervishoiuteenustele aastas keskmiselt ligi 850 eurot ehk pea kahe kuu pensioniraha, selgub sotsiaalministeeriumis valminud tervishoiu omaosaluskoormuse analüüsist aastate 2016-2019 kohta.

Keskmine aastane omaosalus ühe inimese kohta kasvas nelja aastaga 331 eurolt 357 eurole. Samas oli inimesi, kes maksid aastas arstiabi ja ravimite eest üle 1000 euro ja üksikutel juhtudel kuni 11 korda rohkem.

Pensioniealistel meestel kulus tervishoiuteenustele 820 eurot ja naistel 880 eurot aastas. Naistel on omaosalus keskmiselt 375 eurot aastas, mis moodustab 40 protsenti ühe kuu sissetulekust, ja meestel 339 eurot aastas, mis moodustab kolmandiku ühe kuu sissetulekust.

Suurima keskmise summa omaosalusest kulutavad elanikud hambaravile. Enim on suurenenud ravimitele tehtud kulutused, keskmine omaosalus kasvas nelja aastaga kümne euro võrra inimese kohta. Ligi viiendik inimeste omaosaluskoormusest tekib statsionaarsest õendusabist, mille hind on nelja aastaga kasvanud 12 protsendi võrra.

«Vajalik arstiabi ja ravimid peavad olema inimestele kättesaadavad sissetulekutest sõltumata. Liialt kõrge omaosalus seab inimesed ebaõiglase valiku ette, kus nad peavad otsustama, kas osta välja vajalikke ravimeid või eelistada toitu ja sooja tuba,» ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. «Kuigi nii hambaravihüvitis kui ka täiendav ravimihüvitis on aidanud omaosalust mõnevõrra vähendada, on see paljude elanike, eeskätt pensioniealiste ja väikese sissetulekuga leibkondade jaoks, endiselt liiga kõrge. Peame omaosalust enim abi vajavate inimeste jaoks märgatavalt vähendama.»

Analüüsis pakutakse võimaliku lahendusena omaosaluskoormusele inimese või leibkonna kohta aastase maksimaalse lävendi seadmist, mille täitumisel kataks riik kulud inimese eest. Nelja stsenaariumi põhjal analüüsitakse, kui paljusid inimesi või leibkondi erinevad omaosaluskoormuse lävendid mõjutavad, kui palju need inimeste kulusid vähendavad ja millist mõju need avaldaksid haigekassa eelarvele. Kõige suurema mõjuga neist on ühe kuu pensionimäära seadmine ühe pensioniealise inimese kohta, kuna pensionäride keskmised kulud on kõige suuremad. Haigekassale tähendaks see aastas 12,8 miljonit eurot lisakulu.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul tuleb rahvastikuprognoose vaadates arvestada, et inimeste vajadus nii hooldus- kui ka tervishoiuteenuste järele kasvab veelgi. «Pensionäride ja erivajadusega inimeste kulutused on juba praegu liiga suured. Eesti riigil tuleb hakata tegema olulisi otsuseid, sest aina kasvavat koormust abi eest maksmisel ei ole enam võimalik jätta inimese enda ning tema lähedaste kanda. Viin sel kevadel valitsusse ettepaneku, kuidas riik tuleks hooldekodu kohatasu maksmisel appi ning inimese kanda jääks majutus ja toitlustus. Selline lahendus vajab aastas 50 miljonit eurot lisaraha, kuid annab peredele kindlustunde, et nad ei satu hätta, ei pea hooldamise tõttu loobuma tööl käimisest või laste huviringidest,» selgitas minister Riisalo.

Eestis on leibkondade omaosaluse osakaal pidevalt kasvanud. 2020. aastal oli Eestis inimeste omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel 21,7 protsenti, mis on oluliselt kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, kus see näitaja oli 2018. aasta andmetel 15,6 protsenti. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul tuleb hinnata omaosaluspoliitika toimivust, kui see moodustab enam kui 15 protsenti tervishoiu kogukuludest, et välistada olukorda, kus see põhjustab inimestele suurt rahalist koormust või on piiranguks, mille tõttu inimene ei saa vajaminevat abi. Ka Eesti rahvastiku tervise arengukavas aastateks 2020–2030 on seatud eesmärk vähendada leibkondade omaosalust tervishoiukuludes 2030. aastaks 15 protsendini.

Analüüsi «Kas Eesti elanikud saavad endale tervishoiuteenuseid lubada, arvestades nende sissetulekuid ja omaosaluskoormust?» eesmärk oli selgitada välja, millised teenused erinevatele elanike rühmadele omaosalust põhjustavad ning kui suur see on. Selleks analüüsiti koostöös Eesti Haigekassaga isikupõhiselt ravikindlustatud inimeste omaosaluskoormust ning selle seost leibkondade sissetulekuga aastatel 2016–2019. Analüüsis käsitleti ravikindlustusega kaetud tervishoiuteenustele, sealhulgas hambaravile ja -proteesidele, ravimitele ning meditsiiniseadmetele ja nendeni jõudmiseks vajalikule transpordile tehtud kulutusi, näiteks visiiditasusid, voodipäevatasusid ning retseptitasusid.