Valdav osa elukindlustushüvitisi makstakse välja enamlevinud haiguste tõttu
14. veebruar 2022, 15:59
Valdav osa elukindlustusjuhtumitest on põhjustatud enamlevinud haigustest. Samas pole neli eestlast viiest arutanud oma pereliikmetega, mis saab siis, kui nendega midagi juhtub, põhiline sissetulek kaob ja laenukohustused jäävad lähedaste kanda.
«Oma valdkonnast tean öelda, et umbes 85% elukindlustushüvitise väljamaksetest, nii töövõime kaotuse kui ka surma puhul, on seotud elanikkonna seas üldiselt kõige levinumate haigustega – südame-veresoonkonna haiguste ja vähkkasvajatega,» rääkis Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmann.
Mullu said üle Eesti hüvitist kümmekond koroonaviiruse tõttu surnud isiku lähedased. Lahkunud olid mehed vanuses 38–66 eluaastat. Mullu oli püsiva töövõime kaotuse tõttu elukindlustushüvitise saaja keskmine vanus vaid 47 aastat. Võrdluseks – meeste oodatav eluiga on praegu 74 ja naistel 82 aastat, seejuures tervena elavad mehed statistiliselt 55 ja naised 59 aastat.
Kaks varianti
Elukindlustuses on kahte liiki lepinguid: kogumine läbi elukindlustuse, kus inimene kogub igakuiste maksetega lapse või enda tulevikuks ja ootamatu surma korral makstakse kogutud reserv välja soodustatud isikule ja riskielukindlustus, kus klient on leppinud kindlustusandjaga kokku konkreetse summa näiteks 50 000 eurot, mis makstakse välja lepingusse märgitud soodustatud isikule kindlustusjuhtumi korral.
Kliendil on õigus juba sõlmitud elukindlustuse leping ka lõpetada, kuid sellisel juhul ka kindlustuskaitse katkeb.
Eleriin Reinmann
Esimesel juhul ehk kogumislepingu korral on võimalik maksed peatada, kuid see ei ole soovitatav, sest lepingu halduskulud jäävad ja selle arvelt võib kogutud reserv väheneda, rääkis Reinmann. Riskielukindlustuse lepingul igakuist kuumakset ajutiselt peatada ei ole võimalik, kuid on võimalik vaadata üle valitud kindlustussummad ja vajadusel vähendada summat kuni miinimumsumma ehk 15 000 euroni. Riskielukindlustuse leping kehtib 70nda eluaastani.
«Kliendil on õigus juba sõlmitud elukindlustuse leping ka lõpetada, kuid sellisel juhul ka kindlustuskaitse katkeb ja uue lepingu sõlmimisel peab arvestama terviseriskide hindamisega,» rääkis Reinmann. Riskielukindlustuse lepingul puudub kogumise komponent ehk lepingu lõppedes sisse makstud summat ei tagastata.
Riskielukindlustuse lepingul igakuist kuumakset ajutiselt peatada ei ole võimalik.
Reinmann ei soovita elukindlustuse lepingu lõpetamist ka siis kui perel puuduvad säästud ja iga euro on arvel. «Kindlustus võtab enda kanda riski ootamatu sündmuse korral nagu seda on surm või töövõime kaotus, mis võib lähedased jätta väga raskesse majandusliku olukorda,» rõhutas ta. «Kindlustuse olemasolul ei pea lähedased muretsema niigi emotsionaalselt raskel ajal igapäeva kulutuste ja kaotatud sissetuleku pärast.»
Kasu saavad teised
Elukindlustuse leping on kõige isetum leping, mida inimene ei tee mitte enda, vaid teiste jaoks ja selle eesmärk on eelkõige kaitsta neid inimesi, kes sõltuvad kindlustatu sissetulekust. Küll aga on siin täiendavad kindlustuskaitsed, mille korral makstakse hüvitis kindlustusvõtjale. Näiteks puuduva töövõime kaitse, mille määramisel makstakse kokkulepitud kindlustussumma kindlustusvõtjale, puuduva töövõime määrab haigusest või õnnetusest tingitud raske terviseseisundi korral Eesti töötukassa. Samuti on lisakaitsena valitav traumakaitse, mille korral hüvitatakse kindlustusvõtjale õnnetuse tagajärjel tekkinud vigastused nagu näiteks luumurd.
2021. aastal sõlmitud elukindlustuse keskmine kindlustussumma oli 55 400 eurot. Sellise kindlustussumma kuumakse 35 aastasel kliendil on ligikaudu 12 eurot. Portfelli keskmine summa on paarikümne tuhande euro võrra väiksem.
«Kuna elukindlustus on pikaajaline leping, siis tasub aeg-ajalt üle vaadata, kas kunagi valitud kindlustussumma on mõistlik ja vajadusel saab seda lihtsalt ise internetipangas muuta,» soovitas Reinmann.