/nginx/o/2022/01/21/14322897t1hedb2.jpg)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) näeb Viru Keemia Grupi (VKG) kavandatava biotoodete tootmiskompleksi vajaliku puidutoormega varustamises võimalikku riski, kui Auvere elektrijaam konkureerib kõrge puiduhinna korral samale puiduressursile.
Nimelt kavandatakse tootmiskompleksi puidutoorme vajadus varustada peamiselt praegu Põhjamaadesse eksporditava paberipuidu ja puiduhakke varudega ning vajadusel importida puitu Lätist ja Leedust.
Samal ajal märgib ministeeriumi kantsler Ando Leppiman, et kavandatav biotoodete tootmiskompleks annaks tulevikus elektrivõrku stabiilselt baaskoormusena 0,3 teravatt-tundi taastuvat, puidul põhinevat elektrit, mis moodustab ligikaudu viiendiku täna toodetavast puidul põhinevast elektrist.
«Kavandatav tootmiskompleks annaks seega, lisaks stabiilse puidutoorme nõudlusele metsasektorile ja erinevat liiki biotoodete tootmisele, olulise panuse Eesti energiavarustusele,» rõhutab Leppiman.
Kuid ministeerium märgib ka, et tegevusriske, mis võivad esile kerkida näiteks väljatöötamisel olevast Eesti metsanduse arengukavast aastani 2030, Euroopa Liidu kehtestatud raiemahtude piiranguid puudutavatest regulatsioonidest, kõrgest puiduhinnast ja muust säärasest tuleks hinnata ja nendega arvestada.
Lisaks palub MKM biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise menetlusse kaasata Eesti Geoloogiateenistus.
Lüganuse Vallavolikogu algatas 2021. aasta 25. augusti otsusega kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise VKG biotoodete tootmiskompleksi rajamiseks, eesmärgiga viia läbi parima võimaliku asukoha valiku menetlus ja töötada välja tootmiskompleksi rajamise detailne lahendus. Eriplaneeringu käigus alles uuritakse biotoodete tootmiskompleksi rajamise võimalusi, rajamise võimalikkus selgub protsessi tulemusena.
Eriplaneeringu määratletud ala hõlmab 159,5 ruutkilomeetri suuruse osa Lüganuse valla territooriumist. Eriplaneeringu ala paikneb valla kirdeosas ja piirneb otseselt Kohtla-Järve linna ning Toila ja Alutaguse valdadega.
Planeeritava kompleksi tootmisvõimsus on sõltuvalt tootest ja toorainest 330 000 kuni 500 000
tonni biotooteid aastas ning aastane toormevajadus on 2–2,3 miljonit kuupmeetrit männi-, kuuse-, kasepaberipuitu ja puiduhaket. Puidutoorme vajadus kaetakse kohaliku puidu ning Lätist ja Leedust imporditava puiduga.
Biotoodete tootmiskompleks hakkaks toormena tootma lahustuvat ja tavalist tselluloosi, rohelist energiat ja bioväetisi. Lõpptoodanguna pakendi-, hügieeni-, trüki- ja eriotstarbega paberitoodete tooraine kõrval arendatakse tekstiilitööstusele erinevate kangaste toorainet näiteks viskooskanga tootmiseks. Lisaks avab biotoodete kompleksi väljaarendamine võimaluse laiendada tootespektrit mitmekümne komponendini vedelkütustest plastifikaatoriteni.
Projekti realiseerimisega kasvaks Eesti taastuvelektri tootmine 35 protsendi võrra võrreldes 2019. aastaga, millest pool suunatakse vabale turule. Samuti tekib võimalus pakkuda soojusenergiat Kohtla-Järve ja Jõhvi linnade varustamiseks.
Tootmiseks vajaliku toorveena kavandatakse kasutada Ojamaa kaevandusest väljapumbatavat
vett, mille aastane vajadus on 12,5 miljonit kuupmeetrit. Tootmise käigus tekkiva reovee töötlemiseks rajatakse vastav puhasti ja heitvee ärajuhtimiseks süsteem, mille kaudu suunatakse puhastatud vesi süvamere kollektori kaudu Soome lahte.
VKG projekti investeeringumaht on ligi 800 miljonit eurot. Praeguste plaanide kohaselt alustaks tootmiskompleks tööd kõige varem 2026. aastal. Kavandatavas biotoodete tootmiskompleksis luuakse 250 uut otsest kõrgepalgalist töökohta ja vähemalt 1000 töökohta tootmiskompleksi teenindavas väärtusahelas.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)