/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2021/09/21/14083684t1h1149.jpg)
Nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopa Liidus käivad spekulatsioonid keskpanga intressimäärade tõstmise üle. Euroopas ei taheta seda teha, kuna see kahjustaks majanduse taastumist. Ameerikas kardetakse sellega tekitada paanikat ja šokki.
Kas kodulaenud kallinevad ehk mis saab intressimääradest?
USA Föderaalreservi (Fed) ametnikud ei kiirusta intressimäärasid tõstma enne järgmisel kuul kavandatud poliitikanõupidamist, samuti pole see märtsikuus toimuval kohtumisel tõenäoline, kirjutab Bloomberg.
Erakorraline intresside tõus võib anda märku paanikast ja tsementeerida kriitikat, et keskpank on inflatsiooni ohjeldamises liiga palju maha jäänud, samas kui Fedi esimees Jerome Powell ennustas alles eelmisel kuul, et hinnatõusu tempo jahtub tänavu.
Intressimäära tõstmine enne märtsi tähendaks ka Fedi varade ostuprogrammi lõpuleviimist, mis suurendaks võimalikku šokki avalikkuse jaoks. Selle asemel pooldab Fed täiendavate andmete kogumist enne järgmise kuu otsuse tegemist.
Erakordne samm
Spekulatsioonid harvaesineva kohtumistevahelise intresside tõstmise üle kerkisid neljapäeval pärast seda, kui teatati jaanuarikuu tarbijainflatsioon numbrid: inflatsioon tõusis USAs jaanuaris viimase 40 aasta kõrgeima tasemeni – 7,5%, kusjuures aastane baasintress (v.a toit ja energia) oli 6%.
Rahaturud pakuvad märtsis poole protsendipunktilise tõusu võimaluse suhtes võrdseid koefitsiente ning Fedi St. Louisi pangai president James Bullard, kes hääletab ka intressimäärade üle, ütles neljapäeval antud intervjuus, et pooldab kolme intressitõstmist enne juulit, kusjuures üks neist oleks poole protsendipunktiline tõus.
Föderaalreservi tsentristidest juhtivad ametnikud näivad aga poolepunktilise tõusu suhtes skeptilised ja väidavad, et tõusutsüklit nii agressiivse liigutusega alustada pole vaja.
Inflatsioon tõusis USAs jaanuaris viimase 40 aasta kõrgeima tasemeni – 7,5%, kusjuures aastane baasintress (v.a toit ja energia) oli 6%.
San Francisco keskpanga president Mary Daly ütles neljapäeval Market Newsile, et poole punkti võrra intressimäärade tõstmine «ei ole minu eelistus». Ta viitas pandeemia püsivale venitamisele ja asjaolule, et Fed saadab juba selge sõnumi oma valmisolekust tegutseda.
Richmondi keskpanga president Thomas Barkin oli sarnasel seisukohal. «Olen sellele kontseptuaalselt avatud,» ütles ta poole punktilise sammu kohta, rääkides neljapäeval Stanfordi majanduspoliitika uuringute instituudi korraldatud virtuaalüritusel. «Kas ma arvan, et seda on praegu karjuv vajadus teha? Ma peaksin selles veendunud olema.»
Powell sihib haruldast pehmet maandumist, ennustades, et kaupade hindade inflatsioon leeveneb, kui tarnehäired kaovad. Tema ja ta kolleegid peavad silmitsi seisma kahe riskiga: vältima intressitõusuga tekitatud majanduslangust ja samal ajal tõsta intresse piisavalt kiiresti, et hoida kontrolli all avalikkuse ootused tulevaste hindade suhtes.
Föderaalreservi ametnikud näivad olevat kindlad, et neil on vahendid inflatsiooni alandamiseks ja turud mõistavad täielikult nende kavatsust hakata rahatingimusi karmistama. Samas suurendavad ebakindlust ka geopoliitilised riskid Euroopas.
Lagarde hoiatas Euroopa Keskpanga nõukogu
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde hoiatas, et EKP nõukogu kahjustaks rahapoliitika karmistamisega majanduse taastumist pandeemiast.
«Intressimäärade tõstmine ei lahendaks ühtegi praegust probleemi,» ütles ta reedel antud intervjuus Redaktionsnetzwerk Deutschlandile. «Vastupidi: kui tegutseksime praegu liiga rutakalt, võib meie majanduse taastumine olla tunduvalt nõrgem ja töökohad ohus.»
Kuigi Lagarde ütles, et EKP tegutseb vajaduse korral, kordas ta ka oma esmaspäeval väljendatud seisukohta, et kõik sammud peavad olema järk-järgulised.
Intressimäärade tõstmine ei lahendaks ühtegi praegust probleemi.
Christine Lagarde
/nginx/o/2021/11/03/14181400t1h22e5.jpg)
Need on leebemad sõnumid pärast Lagarde'i eelmise nädala üllatuslikku avaldust, kus ta ei välistanud enam tänavust intressitõusu. See tulenes euro ajaloo kiireimast inflatsioonist.
Lagarde rõhutas, et eurotsooni ei saa võrrelda teiste suuremate jurisdiktsioonidega.
Euroopa majandus pole ülekuumenenud
«USA majandus on ülekuumenenud, samas kui meie majandus pole seda kaugeltki,» ütles ta. «Seetõttu saame – ja peame – tegutsema ettevaatlikumalt. Me ei taha taastumist ära lämmatada.»
«Inflatsioon võib osutuda kõrgemaks, kui me detsembris prognoosisime,» ütles Lagarde. «Analüüsime seda märtsis ja siis võtame selle sealt edasi.»
Lagarde hoiatas, et inflatsioon ületab 2% tõenäoliselt ainult siis, kui palgad seda taset «oluliselt ja püsivalt» ületavad.
«Me ei näe seda praegu üldse,» ütles ta. «Enamikus euroala riikides, sealhulgas Saksamaal, on palgatõus väga mõõdukas.»
Eesti pangad on kodulaenu intressi fikseerimise suhtes ettevaatlikud
Euroopa Keskpanga otsused intressi tõstmise kohta mõjutavad otseselt kodulaenu maksjaid. Need kodulaenu omanikud, kes soovivad end intressitõusu vastu kaitsta intressimäära fikseerimisega, ei pruugi seda teha saada.
Swedbank pakub klientidele baasintressina 6-kuu Euribori, mis oma olemuselt fikseeribki intressi kuueks kuuks. Keskmiselt võetakse eluasemelaenud 24 aastaks ja kogu selleks perioodiks laenuintressi fikseerida ei saa.
Neile, kes soovivad fikseeringut eelkõige just kuumakse pärast, pakub Swedbank fikseeritud annuiteetgraafikut kuue kuu Euriboriga, ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
Fikseeritud annuiteetgraafikus on kokku lepitud kuumakse ning kui Euribor tõuseb, pikeneb laenuperiood vastavalt, et kuumakse jääb samaks. Kui Euribor tõuseb niipalju, et lepingus toodud maksimaalne periood, lõpptähtaeg, on saabunud, siis ainult siis tõuseb laenu kuumakse. Kui Euribor langeb, muutub vastavalt ka laenu lõpptähtaeg.
«Fikseeritud annuiteedigraafiku kaks tugevust on muutuv intressimäär ja paindlik laenu lõppkuupäev koos samaaegse fikseeritud maksega,» ütles Pärgma. «Laenuvõtja tasub rohkem laenu põhisummat endale sobiva kuumaksega ning säästab intressikuludelt.»
SEBs oli möödunud aastal väljastatud uutest eluasemelaenudest keskmiselt kolmel protsendil fikseeritud intressimäär. Viimastel kuudel on klientide huvi intressimäära fikseerimise vastu mõnevõrra kasvanud.
SEB-s on võimalik intressimäär kuni viieks aastaks fikseerida. Intressimäära fikseerides lisandub kliendipõhisele intressimarginaalile Euribori asemel fikseeritud baasintressimäär, mis arvutatakse rahvusvahelistel finantsturgudel eurolaenudele noteeritud intressimäära alusel kliendi soovitud perioodiks, ütles SEB eraklientide segmendi müügijuht Evelin Koplimäe.
Intressimäära fikseerimine leiab eelkõige kasutust riskide maandamiseks, andes kliendile kindluse, et laenumaksete suurus perioodi jooksul ei muutu. Samas tuleb selle kasutamisel arvestada teatud piirangutega. Intressimäära fikseerimist ei saa kasutada laenu osade kaupa kasutusele võtmisel, sest pank ei saa üldjuhul võimaldada sama intressitasemega laenuressurssi pikema aja jooksul.
«Samuti tuleb fikseeritud intressimäära korral arvestada asjaoluga, et turu intressimäärade languse korral võib laenulepingu tingimuste muutmine, näiteks enne kokkulepitud tähtaega laenu tagasimaksmine või intressimäära ujuvaks muutmine, osutuda laenusaajale kulukaks,» märkis Koplimäe.
LHV Pank aga ei paku üldse kodulaenu intresside fikseerimise võimalust, kinnitas kommunikatsioonijuht Priit Rum.