Kuidas Eestil läheb MONEYVALi komisjoni hindamisel?
Kõik Euroopa ja maailma maad peavad püüdlema rahapesu tõkestamise poole ja see on keeruline. Iga riiki hinnatakse konkreetsete riskide alusel. Minu hinnangul on Eestil mitu riski ja Eesti tegeleb nendega. Ma ei saa vastata küsimusele, kui hästi läheb Eestil MONEYVALi komisjoni hindamisel. Hindamine on väga kompleksne. Eesti on üht-teist teinud, kuid riskid on alles ja tehtu ei pruugi olla piisav. Ressursse on juurde vaja. Eesti edukas hindamise läbimine on küsimärgi all. Pole mõistlik hakata prognoosima, kas Eesti läbib selle edukalt või mitte.
Mis juhtub, kui Eesti saa positiivset hinnangut ja langeb rahapesu halli nimekirja?
Siis läheb majandusel ja äridel keeruliseks, olen seda näinud teistes riikides. Praegu näiteks konsulteerin Maltat, kes on hallis nimekirjas. Malta sai halli tsooni langemisest rängalt kannatada. Head ja rahvusvahelised ettevõtted lõpetavad Maltal tegevuse ja kolivad mujale. See on reaalne risk. Isegi kui hindamise tulemus on väga negatiivne, jääb Eestil aasta aega, et olukorda parandada. Siis tuleb kõvasti rohkem pingutada.
Eesti pankade kaudu käis suur rahapesu. Kuidas see läheb ajalukku?
See mõjutab Eesti mainet halvasti. Eesti võimud on näidanud kompromissitut tegutsemist. Riigi poolelt on rahapesuvastased institutsioonid ja meetmed paigas. Ühesõnaga, pilt on kirju. Ühtpidi kasutati Eestit ära, teistpidi on aga meetmed tarvitusele võetud, mistõttu pole teada, kuidas see saaga läheb MONEYVALi ajalooraamatusse. Lisaks pankadele, mida hinnatakse osana finantsinstitutsioonidest, vaadatakse eraldi ka mitte-finantsinstitutsioone ja virtuaalvääringu teenuste kompaniisid.