Macron: Prantsusmaa ehitab kuni 14 uut tuumareaktorit

Macron külastas GE tuumaenergia turbiinisüsteemi tootmispaika Belfortis. Foto: Jean-Francois Badias / POOL / POOL

President Emmanuel Macron kuulutas neljapäeval renessanssi Prantsuse tuumatööstuses ja ütles, et traditsioonilistelt fossiilkütustelt üleminekuks tuleks ehitada kuni 14 uut reaktorit.

 

Riigipea sõidab turbiinitööstuse poolest tuntud Belforti valimiseelsele visiidile, kus keskendub energiapoliitikale ja riigi aatomitööstuse tulevikule.

Tuumaenergia moodustab 70 protsenti Prantsuse elektrivarustusest ja on olnud riigi majanduse üks alustalasid juba 1970.-ndatest. Hiljutisi katseid ehitada uue põlvkonna reaktoreid ja vanemaid välja vahetada on saatnud aga kulude kuhjumine ja viivitused.

«Ma tahan, et ehitataks kuus EPR2-te ja me alustame uuringuid veel kaheksa EPR2 ehitamiseks,» ütles Macron viitega uue põlvkonna reaktoritele, mida töötab välja riiklik energiahiid EDF.

«See (tuumaenergia) on ökoloogiline, see võimaldab toota süsinikuvaba elektrit, see aitab meile jõuda energiasõltumatuseni ja toota elektrit, mis on väga konkurentsivõimeline,» lisas presidendi abi.

Mida 44-aastane riigipea ka ei teataks, jääb sõltuma aprillis peetavate valimiste tulemusest, kuivõrd Macroni rivaalid võivad hakata tema otsuseid võidu korral üle vaatama ja muutma.

Enamik presidendikandidaate on lubanud investeeringuid tuumasektorisse jätkata, välja arvatud vasakpoolne Jean-Luc Melenchon ja roheliste kandidaat Yannic Jadot, kes on sellele vastu keskkonnakaalutlustel.

Prantsuse valitsus tegi hiljuti kõvasti ja edukalt lobitööd, et Euroopa Komisjon tunnistaks tuumaenergia roheliseks, mis tähendab, et sellesse investeerimine liigitub kliimasõbralikuks.

Macron väidab, et tuumaenergia on hädavajalik arenenud majanduste üleminekuks madala süsinikuga tulevikule. Prantsuse ministrid on sageli osutanud Saksamaale kui näitele, mis juhtub, kui tuumajaamadest loobuda.

Saksamaa otsustas loobuda tuumaenergiast 2022. aasta lõpuks pärast 2011. aasta Fukushima katastroofi. Otsust on kritiseeritud, kuna see suurendas Berliini sõltuvust maagaasist ja tõstis energiahinda.