Nordeconi juht: vanaviisi saab ju ka, aga miks peaks ehk millised väljakutsed ehitussektorit sel aastal ootavad?
Nordeconi juhatuse esimees Gerd Müller annab sissevaate, kuidas koroonapandeemia on muutnud meie maailmapilti. Ehitussektor on suutnud küll kohaneda, kuid mitmed olulised sammud ootavad veel ees.
Mul on uuele aastale üks põhiline soov - kasutame käesolevat aastat targasti, et teha nii riigi kui ettevõtetena ka ehitussektoris julgeid otsuseid.
Ehitushinnaindeks tõusis eelmise aasta viimases kvartalis küll 3%, aga kogu 2021. aasta baasil koguni 14,7%, mis on põhjustanud ehitusturul hinnašoki. Suurim mõju on olnud materjalide hindadel ja indeks pigem tasandab hüppelist kasvu, mis on toimunud teatud toormehindadega nagu teras, naftapõhised toormed, aga ka kohalik puit. Aasta teises pooles lisandus ka tööjõukulude kiire kasv, mis IV kvartalis sai veelgi hoogu juurde.
Sellistes turutingimustes on ehitustööde hind oluliselt kasvanud ja jätkab kasvu, sest ka hõivatus on sektoris väga kõrge. Uute lepingute sõlmimisel on ehitusettevõtete soov leida tellijaga paindlikke kokkuleppeid ootamatute hinnamuutuste kompenseerimiseks. Riigihangete puhul paistab kahjuks silma suurem paindumatus ja võib ennustada, et avalikule sektorile tehtavad hinnapakkumised kallinevad kiiremas tempos, et katta lõpphinnaga teostavate tööde kasvanud riske.
Ehitusteenuse pakkumine on täna ehitusettevõtjale ebaproportsionaalsete riskidega, muutes selles sektoris kasumlikult tegutsemine väga raskeks.
Kiired lahendused
Kuidas selle olukorraga toime tulla? Paindlikkus ja läbipaistvus lepingu läbirääkimistesse, riskide ja vastutuse solidaarne kandmine osapoolte vahel. Eriti kriitiline on see riigihangete puhul, kus põhimõtteliselt eelistatakse must-valget lahendust, et kõige odavama hinnaga pakkumine võidab. Kuidas see kõige odavam pakkumine tänases turuolukorras hakkama saab ja kas tellitud ehitustöö tähtajaks või üldse valmib on justkui teisejärgulised. Riigihangete seadus võimaldab kasutada nii kvalitatiivseid kriteeriume kui maksumuse indekseerimist. Tänases turuolukorras tuleb kõik need võimalused kasutusele võtta, et ka järgmiseks kriisiks paremini valmis olla. Eestis on tulemas mitmeid suuremahulisi olulisi ehitustöid nagu näiteks Rail Baltic Ülemiste terminal või Tallinna Haigla, mille puhul oleks mõistlik need teha allianss tüüpi* hangetena.
Eestit varitsev aina süvenev tööjõupuudus on ehitussektoris väga valusalt tunda.
Eestit varitsev aina süvenev tööjõupuudus on ehitussektoris väga valusalt tunda. Tunneme puudust nii kvalifitseeritud inseneridest kui ehitusplatsi töölistest. Võõrtööjõu kasutamise lihtsustamine riigi poolt on ehitussektorile võtmeküsimus, mitte kasvu vaid ka tänaste mahtude säilitamise perspektiivist. Kogu rohepöörde kaalukeel on hoonete energiatõhususe parandamine, mis lihtsustatult tähendab lähikümnendil suurtes mahtudes ehitustöid.
Pikk vaade
Pikemas perspektiivis on ehitussektoril aeg jalad kõhu alt välja võtta, seda nii tellija kui tööde teostaja rollis. Sektori murekohad on tegelikult olnud sarnased aastaid, et mitte öelda aastakümneid. Miskipärast prevaleerib aga tänaseni sektoris ülimalt madal surve ja soov initsiatiivi haarata.
Ehitussektoril on siin tohutu roll, arvestades, et tegemist on suuruselt maailma teise majandusharuga, moodustades 13% globaalsest majanduse koguproduktist ning hõlmates 7% maailma töötavast elanikkonnast.
Kainelt tasub vaadata otsa nendele numbritele, mis kirjeldavad ehitussektori ökoloogilist jalajälge ja siin oma vastutust tajuda. Ühise tuleviku huvides on Eestil Euroopa Liidu liikmesriigina vaja saavutada roheleppe eesmärke, Kestliku Arengu eesmärke, kliimaeesmärke... Ehitussektoril on siin tohutu roll, arvestades, et tegemist on suuruselt maailma teise majandusharuga, moodustades 13% globaalsest majanduse koguproduktist ning hõlmates 7% maailma töötavast elanikkonnast. Energiatõhusad (renoveeritud) hooned ei saa enam olla hägune tulevik, vaid peavad muutuma tavaliseks praktikaks juba nüüd.
Ehituses kehtib üsna otseselt ütlus «töö tellija materjalist», kuivõrd just projekti loomise faasis saab sätestada kõrgemaid nõudmisi nii ehitise projekteerimisele kui materjalidele. Kõige otsesem ja lihtsam viis on alustuseks selgelt suunata nii riigihangete fookust keskkonnateadlikumate ja jätkusuutlikumate valikute poole, kui suunata planeeringute ja elukeskkonna nõuetega uusi ehitisi. Arvestades taoliste protsesside pikaajalisust, on lühinägelik lükata neid valikuid määramatusse tulevikku.
Kui ei saa ehitada odavamalt, tuleb ehitada targemalt.
Samuti peitub oluline potentsiaal ehitusprotsessi efektiivsemas juhtimises ja seda protsessi saame ehitusettevõtjatena ise survestada. Peame sektori siseselt muutma normiks standarditel põhineva kvaliteetse mudelis projekteerimise ja ehitusprotsessi sama mudelipõhise juhtimise. Vajame kiiremas korras võimekust mõõta digitaalselt tööprotsesse. Ehituses selgub tulemus liiga sageli alles ehitustegevuse lõpus, kuna varasem ülevaade on sageli vähe detailne ja raskesti mõõdetav. Siin on mitmeid uusi lahendusi, mida peame julgemalt testima, et need jõuaks laialdasse kasutusse. Ka siin on koostöö võtmeküsimuseks.
Vajalik on ergutada sektori mastaapset digitaliseerimist. Kui ei saa ehitada odavamalt, tuleb ehitada targemalt.
* Allianss hankemudelis töötavad omanik/tellija ning üks või mitu teenusepakkujat (arhitektid, projekteerijad, ehitaja(d), tarnijad, jne) ühtse integreeritud meeskonnana, et teostada projekt ühiselt sõlmitud lepingu alusel, kus nende ärilised huvid on seotud otseselt projekti tegeliku lõpptulemusega. Soomes on allianss hankemudeleid on edukalt kasutatud