Euroopa Komisjon langetas Eesti tänavust majanduskasvu ootust

Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni. Foto: Scanpix/ Stephanie Lecocq/EPA

Euroopa Komisjoni äsja avaldatud talvise prognoosi järgi peaks Eesti reaalse sisemajanduse kogutoodangu  (SKT) kasv ulatuma tänavu 3,1 protsendini, varasemas prognoosis ennustas komisjon aga näitaja 3,7-protsendist kasvu.

Seejuures on Eesti majanduse prognoositav kasv sel aastal Baltikumi riikidest väikseim – Leedu SKT kasvuks prognoosib Euroopa Komisjon 3,4 protsenti, Lätis 3,6 protsenti.

Eesti SKT kasvuks jäi komisjoni hinnangul 2021. aastal 7,5 protsenti, 2023. aastal 4 protsenti, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

2021. aasta kiire taastumine 2020. aasta madalseisust toimus tänu eratarbimisele, mida toetavad soodsad tingimused tööturul ja pensionifondi teise samba väljamaksed. Majanduse taastumisele aitavad kaasa ka investeeringud nii era- kui avalikus sektoris, sealhulgas Euroopa Liidu (EL) toetused. Ka 2021. aasta SKT kasvu näitajat on võrreldes komisjoni sügisprognoosiga korrigeeritud allapoole, eelkõige SKT tegelike tulemuste korrigeerimise tõttu eelmise aasta esimeses pooles. Kasv aeglustus prognoosi järgi ka kõrgete energiahindade ja tarneahelate jätkuvate kitsaskohtade tõttu.

Inflatsioon prognoosi kohaselt jätkub, jõudes 2022. aasta 2021. aasta 4,5 protsendilt 6,1 protsendi juurde. Selle põhjuseks on energiakandjate hinna tõus, mis kandub üle ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Inflatsiooni taandumist 2 protsendi juurde oodatakse 2023. aasta lõpuks energiaturgude normaliseerudes.

2022. aasta talvise majandusprognoosi kohaselt kasvab ELi majandus pärast 2021. aasta märkimisväärset 5,3-protsendist kasvu 2022. aastal 4 protsenti ja 2023. aastal 2,8 protsenti. Euroala majanduskasv peaks 2022. aastal olema samuti 4 protsenti ning kahanema 2023. aastal 2,7 protsendile.

EL tervikuna saavutas pandeemiaeelse SKT taseme 2021. aasta kolmandas kvartalis ja prognooside kohaselt jõuavad kõik liikmesriigid selle verstapostini 2022. aasta lõpuks.

Pärast majandustegevuse eelmise aasta kevadel alanud ja varasügisel jätkunud jõulist elavnemist, aeglustus ELi majanduskasv 2021. aasta viimases kvartalis hinnanguliselt 0,4 protsendile, võrreldes kolmanda kvartali 2,2 protsendiga. Kuigi aeglustumist prognoositi juba 2021. aasta sügise majandusprognoosis, oli aeglustumine prognoositust järsem. Selle taga on eelkõige Covid-19 nakatumiste kasv, kõrged energiahinnad ja jätkuvad tarnehäired.

Majandusvolinik Paolo Gentiloni sõnul on Euroopa majandust sel talvel jahutanud omikroni kiire levik ning energiahindade tõusust ja pidevatest tarneahela häiretest tingitud inflatsiooniralli. «Kuna need mõjud peaksid järk-järgult leevenema, prognoosime, et majanduskasv kiireneb taas juba sel kevadel. Hinnasurve püsib tõenäoliselt tugevana kuni suveni, pärast seda aga peaks inflatsioon aeglustuma, kuna energiahindade kasv pidurdub ja tarneraskused vähenevad. Ebakindlus ja riskid on aga endiselt suured,» nentis ta.

Kasvu kujundab endiselt pandeemia ning surve paljude ELi riikide tervishoiusüsteemidele on suurenenud, samuti on haigestumise, ennetava karantiini või hoolduskohustuste tõttu tekkinud töötajate nappus. Ka logistika ja tarnimise kitsaskohad, sealhulgas pooljuhtide ja mõnede metallkaupade nappus, jäävad vähemalt aasta esimesel poolel tootmist mõjutama. Samuti eeldatakse, et energiahinnad jäävad kõrgeks sügisprognoosis eeldatust pikemaks ajaks, mis pärsib majanduskasvu pikema aja jooksul ja suurendab inflatsioonisurvet.

Prognoosis eeldatakse, et praeguse nakkuslaine mõju majandusele on lühiajaline. Majandustegevus peaks hoo taas sisse saama, seda ka seetõttu, et tarnetingimused normaliseeruvad ja inflatsioonisurve on mõõdukas. Kui jätta kõrvale lühiajaline ebastabiilsus, siis on praeguse kasvufaasi põhialused komisjoni hinnangul jätkuvalt tugevad. Seda peaks toetama paranev olukord tööturul, kodumajapidamiste säästud, endiselt soodsad rahastamistingimused ning taaste- ja vastupidavusrahastu täielik kasutuselevõtt.

Inflatsiooniprognoosi on aga sügisega võrreldes märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud. Selle taga on kõrged energiahinnad, kuid ka inflatsioonisurve laienemine teistele kaubakategooriatele.

Pärast eelmise aasta neljanda kvartali rekordilist 4,6-protsendist inflatsioonimäära prognoositakse, et see suureneb 2022. aasta esimeses kvartalis 4,8 protsendini ning püsib kuni kolmanda kvartalini üle 3 protsendi. Kuna tarnepiirangutest ja kõrgetest energiahindadest tulenev surve aeglustub, peaks inflatsioon aasta viimases kvartalis langema 2,1 protsendile. 2023. aastal langeb see allapoole Euroopa Keskpanga 2 protsendi eesmärki.

Kokkuvõttes peaks inflatsioon euroalal kiirenema 2,6 protsendini 2021. aastal ning 2,9 protsendini ELis. 2022. aastal ootab komisjon inflatsiooni kiirenemist 3,5 protsendini euroalal ja 3,9 protsendini ELis, 2023. aastal aeglustumist 1,7 protsendile euroalal ja 1,9 protsendini ELis.

Kuigi pandeemia mõju majandustegevusele on aja jooksul nõrgenenud, võivad jätkuvad piirangud ja pikaajaline tööjõupuudus majandustegevust komisjoni hinnangul pärssida. Samuti võivad need häirida kriitiliste tarneahelate toimimist oodatust kauem. Seevastu nõudluse aeglasem kasv lähiajal võib aidata lahendada pakkumise kitsaskohti eeldatust mõnevõrra varem.

Samas võib kodumajapidamiste nõudlus kasvada oodatust kiiremini, mida juba nähti majanduse taasavamisel 2020. aastal, ning taaste- ja vastupidavusrahastust toetatavad investeeringud võivad anda tegevusele tugevama hoo.

Inflatsioon võib osutuda oodatust kiiremaks, kui kulusurve kandub tootjahindadelt tarbijahindadele prognoositust suuremal määral, suurendades teise ringi mõjude riski.

Ka Ida-Euroopa geopoliitilised pinged suurendavad märkimisväärselt majanduskasvu ja inflatsiooniväljavaateid ohustavaid riske, leiab komisjon.

2022. aasta talvise majandusprognoosiga ajakohastatakse 2021. aasta sügisest majandusprognoosi, mis esitati 2021. aasta novembris. Selles keskendutakse SKT ja inflatsiooni arengule kõigis ELi liikmesriikides.

Euroopa Komisjon avaldab igal aastal kaks täiemahulist prognoosi, kevadel ja sügisel, ning kaks vaheprognoosi, talvel ja suvel. Vaheprognoosides käsitletakse kõigi liikmesriikide aastast ja kvartali SKTd, inflatsiooni nii käesoleval kui ka järgmisel aastal ning ELi ja euroala koondnäitajaid.

Euroopa Komisjoni järgmine majandusprognoos avaldatakse 2022. aasta mais.